Jüri Vilms

See artikkel räägib riigimehest; tehnikateadlase kohta vaata artiklit Jüri Vilms (tehnikateadlane).

Jüri Vilms
Eesti kohtuminister
Ametiaeg 1918–1918
Eelnev	–
Järgnev	Jaan Poska
Isikuandmed
Sünniaeg	13. märts (vkj 1. märts) 1889 Kabala vald, Pilistvere kihelkond
Surmaaeg	arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome
Rahvus	eestlane
Erakond	Eesti Tööerakond
Alma mater	Tartu Ülikool, õigusteaduskond
Elukutse	jurist, poliitik ja ühiskonnategelane

Jüri Vilms VR III/1 (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond^[1] – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.

Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Arkma külas (praegu Järva maakonnas Türi vallas) Piduri talu peremehe Rein Vilmsi (s. 1852) ja tema abikaasa Mari kolmanda lapsena.

1898. aastal alustas Jüri Vilms kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis ja tänu headele õpitulemustele jätkas 1901. aasta sügisel oma haridusteed Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi teises klassis. Ajalooliselt oli tegu baltisaksa noorukite õppeasutusega, kuid 19. sajandi lõpuks oli õppekeeleks vene keel ning õpilaste hulgas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi vanemad koolivennad olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant.

1904. aastal asutas rahvuslikult mõtlev Jüri Vilms koos klassivendadega paarikümnest aktiivsest liikmest koosnenud salaseltsi Taim. Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid. Peterburi 1905. aasta jaanuari Verise Pühapäeva järel Eestis Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus. 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes. Võimude tähelepanu alla sattunud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahi all.

1906. aasta suvel viibis Vilms Soomes ja sügisest jätkas õpinguid eksternina Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samal ajal jätkas Vilms tsaaririigi kritiseerimist ja revolutsioonilise kirjanduse levitamist. 1907. aasta kevadel sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.

Sama aasta sügisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1911. aastal.^[2] 1912–1914 oli ajalehe Kilk toimetaja^[3]. Kuulus ÜS-i Ühendus.

1917. aastal valitakse Maanõukogu liikmeks ja ta saab selle abiesimeheks. Samal aastal valitakse ta tööerakonna nimekirjas Vene asutava kogu liikmeks. 1917. aastal oli Jüri Vilms Päevalehe peatoimetaja, kust hiljem vaadete erinevuse pärast osa toimetuseliikmetega lahkus, et Eesti Tööerakonna vaimus ilmuv päevaleht Vaba Maa käima panna^[4].

Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond.

Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses sõitis Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Ta lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 27. märtsil 1918 ja neid nähti viimast korda Vaindloo tuletornist 30. märtsil.^[5] Ametliku versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.

Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse^[viide?] kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos.

Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum.

"Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul, maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg teeb valu, kui üritan sellele toetuda. Mida ma nüüd küll pean tegema? Kui läheksime liikvele, pole mul võimalik teistega rivis sammu pidada. Esialgu pean suu kinni. Minu hommikusöök koosneb eriti heast pudrust ja piimast.

Kolm punast on kinni võetud. Üks neist, õige peen mees, tal on seljas peen ülikond ja käed on hästi hoolitsetud, temal leidub läbiotsimisel 6000 marka. Ta on Eestist. Täiesti kindlalt mõni ülemus.

Asi on selge ja ta lõpetab oma karjääri lauda taga.

Kaks ülejäänut saavad talle haua kaevata, mis tehakse päris suur. Kui see on valmis ja laip sinna heidetud, lähevad nad talle seltsiks.

Ei tunne lähemalt ülekuulamiste üksikasju, aga oletan, et nad olid oma karistuse ära teeninud, sest muidu poleks Brigaadi ülem neid käskinud maha lasta. Hukkamise juhina toimis Samzelius," jutustab vabatahtlik oma päevikus.

Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid, mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis Stockholmis Tampere jaama komandandi Erik Reichenbergi fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud. Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Vilmsi reisikaaslane Arnold Jürgens. Teised reisikaaslased Johannes Peistik ja Aleksei Rünk.

• Vabadusristi III liigi 1. järk, 1920 (postuumselt, tsiviilteenete eest)

Jüri Vilms oli abielus Marie Oberstiga, Jüri Vilmsi vend oli arst ja eugeenik Juhan Vilms.

Jüri Vilmsi saatust ja hukkumist kujutatakse Jaan Krossi romaanis "Tabamatus".

Tallinnas on Jüri Vilmsi tänav.

Tapal on Jüri Vilmsi plats. 1937. aastal sooviti paigaldada sinna graniidist ja pronksist 3 meetri kõrgune Vilmsi mälestus- ja tunnustusmonument. Ausammas sooviti avada 1. juulil 1938, mil Tapa linn sai 12-aastaseks.^[6] Selleks ajaks raha kokku ei saadud ja ausammas ei valminud. 1939. aastal võeti ausamba ehitus uuesti plaani, toimusid ka läbirääkimised skulptor Ernst Jõesaarega^[7].

23. veebruaril 2018 avati Pärnus Kuninga Tänava Põhikooli ees mälestusmärk Eesti Vabariigi loojatele.

• "Kahe ilma vahel" (valimik artikleid). Sari "Eesti mõttelugu", nr 20. Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1998, 544 lk

• Hannes Walter, "Jüri Vilms – Eesti iseseisvuse "Grand Young Man"" – Looming 1988, nr 10, lk. 1405–1415
• Mati Graf, "Legend ja selle uurija" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 5, lk. 304–308
• Jaan Kross, "Tabamatus. Jüri Vilmsi romaan" (1993, 2. trükk Jaan Krossi Kogutud teoste 11. köites 2003); teos on ilmunud ka rootsi (1993), soome (1994) ja prantsuse (2001) keeles
• Seppo Zetterberg, "Jaan Krossiga Jüri Vilmsi mõjuväljas". Soome keelest tõlkinud Livia Viitol – Keel ja Kirjandus 1995, nr 2, lk. 73–76
• Seppo Zetterberg, "Jüri Vilmsi surm. Eesti asepeaministri hukkamine Helsingis 13. aprillil 1918". Soome keelest (1997. aasta väljaandest Jüri Vilmsin kuolema) tõlkinud Erkki Bahovski. Tänapäev, Tallinn 2004, 270 lk
• "Jüri Vilms mälestustes" (60 autori meenutusi ja uurimusi Vilmsist, üle 100 foto). Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1998, 624 lk

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jüri Vilms

• Tarmo Virki, "Jüri Vilms – kus ta ikkagi on?" Postimees 22. mai 1997, lk. 14
• Peeter Järvelaiu artikkel "Jüri Vilms eesti õiguskultuuris"
• Jaan Krossi essee "Eesti rahvuspoliitiline geenius" (Vilmsi 115. sünniaastapäeva puhul) Postimees 13. märts 2004
• Pekka Erelt. Jüri Vilmsi teine hukkamine Eesti Ekspress, 11. jaanuar 2007
• Kas Jüri Vilmsi hukkasid rootslased? Eesti Ekspress, 21. veebruar 2008
• Jüri Vilmsi haud Pilistvere kalmistul kultuurimälestiste riiklikus registris
• Kas see Rootsi vabatahtlike hukatud mees võib olla Vilmsi reisikaaslane?