Eugeenika

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.

Eugeenika üks rajajaid oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Üks eugeenika vorme oli Saksamaal rakendatud rassihügieen.

Eugeenikat rakendati Saksamaal aastatel 1933–1945, kui rahvussotsialistid püüdsid eugeenika abil täiustada rassi.

Arstid püüdsid aretada meditsiiniliselt uut tervet inimrassi. Adolf Hitler arvestas oma raamatus "Mein Kampf", et pärilikest haigustest vaba rassi aretamine kestab 600 aastat. Alates 1936. aastast steriliseeriti arstide poolt psüühika- ja käitumishäiretega inimesi.

Teise maailmasõja järgsed uuringud (eelkõige geneetika) tõestasid, et paljud haigused ja evolutsiooni eripärad ei ole tingitud pärilikkusest ja inimeste tapmine pärilike haiguste kõrvaldamiseks ei vabasta meid haigustest.

Eestis muutus eugeenika aktuaalseks 19. ja 20. sajandi vahetusel: arutati tõu üle ja leiti, et "tõug võib ainuüksi siis jõudsaste sigineda, kui ta terve on".^[viide?] Oli neid, kes kartsid, et sellest tulenevalt eesti rahvas mandub ja sureb välja. Eugeenikat pooldas mitu tuntud Eesti avaliku elu tegelast, näiteks Jaan Tõnisson rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmisest nagu loomakasvatuseski ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel.^[viide?] Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala.^[viide?]

Eugeenikaga oli tihedalt seotud ka karskusliikumine. Arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene.^[viide?] Hans Kruus on arvanud, et Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises oligi tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu.^[viide?]

Tõsiselt sai eugeenika hoo sisse Eesti Vabariigi sünniga. Aastal 1924. asutati selts "Tõutervis", hiljem nimega Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts. Selts propageeris vaimuhaigete ja alaväärtuslike steriliseerimist. Suhtuti negatiivselt eestlaste abiellumisse muulastega, kuid see ei olnud tingitud mitte nii väga rassismist (mis oli domineeriv USA ja Saksamaa eugeenikas), kuivõrd soovist ära hoida kultuurikonflikte ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Seltsi aktiivsete liikmete hulka kuulusid Hans Madissoon, Juhan Aul, Juhan Vilms jt.

Eugeenikud tegid riigile ettepanekuid eugeeniliste seaduste vastuvõtmiseks ning 1936. aastal kroonis nende tegevust edu. 9. juunil 1933 vaatas hoolekandenõukogu läbi hoolekandeseaduse muutmisseaduse eelnõu, mille järgi võis hoolekande korras teha sigimisvõimetuks vaimuhaigeid või nõdramõistuslisi isikuid, kes hoolekande korras on paigutatud ravi- või hoolekandeasutustesse^[1]. Konstantin Päts andis 27. novembril 1936 välja riigivanema dekreedi sundsteriliseerimisest (jõustus 1. aprillil 1937). Seaduse kohaselt kuulusid sundsteriliseerimisele pärilikult vaimuhaiged, nõdrameelsed, raskelt langetõbised või päriliku kehalise veaga inimesed, kui nad on sugutungi tõttu ohtlikud endale ja ühiskonnale või kui nad võivad sigitada järglasi, kes on samade tunnustega. Eesti Vabariigis steriliseeriti teadaolevalt 41 inimest (Lätis umbes 60).^[viide?]

Eugeenikat õpetati sõdadevahelisel ajal ka Tartu ülikoolis. Aastail 1939–1941 oli Tartu ülikoolis eugeenika õppetool ja eugeenika instituut (paiknes Tartu botaanikaaias), seda juhatas Hans Madissoon. Nõukogude okupatsiooni tulekuga eugeeniline tegevus lõppes ja eugeenika instituut suleti, kuid Saksa okupatsiooni ajal see taastati. Siiski ei toimunud Saksa ajal Eestis selliseid asju nagu Saksamaal, samuti mitte vaimuhaigete hävitamist nagu mujal Baltikumis.

Sünnieelset diagnostikat ja sellele järgnevat valikulist aborti, kui laps pole terve, võib samuti teatud tingimustel vaadelda eugeenikana.

Tänapäeva eesti ajaloolastest on eugeenikat uurinud Ken Kalling.

• Juhan Aul
• Alexis Carrel
• Sir Francis Galton
• Hans Madissoon
• William Bradford Shockley
• Juhan Vilms

• Darwini auhind
• Tõutervis

• Hans Madissoon. Tõutervishoid ja rahva tulevik. Tartu, 1935.
• Pärivus ja valik. Tõutervishoiu käsiraamat. Tartu, 1927.
• Roimarid ja vaimuhaiged sigivõimetuks. Kaja, 4. mai 1934, nr 103, lk 5.
• Hitleri 10 käsku abiellujatele. Kaja, 29. august 1934, nr 203, lk 6.
• Vaimuhaiged tehakse suguvõimetuks. Kaja, 15. detsember 1934, nr 296, lk 3.
• Kes kuuluvad steriliseerimisele? Kaja, 4. mai 1935, nr 104, lk 3.
• Kiriku kaasabi tõutervise tõstmiseks. Uus Eesti, 6. november 1935, nr 50, lk 8.
• Tuleb steriliseerimise seadus. Uus Eesti, 28. november 1936, nr 323, lk 19.
• Steriliseerimise otsustamise komisjonid asuvad tööle. Uus Eesti, 16. aprill 1937, nr 103, lk 3.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Eugeenika

• Ken Kalling: Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise