Imogoliit
| Imogoliit | |
|---|---|
| Omadused | |
| Mineraaliklass | savimineraalid |
| Värvus | valge, sinine, pruun, roheline, must |
| Kõvadus | 2-3 |
| Süngoonia | tetragonaalne |
| Kriips | valge |
| Läige | klaasi, vaigu, vahajas |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | isotroopne |
| n | 1,47...1,51 |
| nε | [1] |
Imogoliit on suhteliselt haruldane silikaatne savimineraalide hulka kuuluv mineraal.
Imogoliidi idealiseeritud keemiline valem on Al2SiO3(OH)4.
Tüüpiliselt leidub imogoliiti moonde läbi teinud vulkaanilisest tuhast niisketes tingimustes tekkinud pinnases. Mineraal esineb mikroskoopiliste torukestena, mille läbimõõt on 20 ongströmit. See esineb tavaliselt koos kvartsi, allofaani, vermikuliidi, gibbsiidi, kristobaliidi ja limoniidiga. [2]
Mineraali kirjeldati esmakordselt aastal 1962 Kumamoto prefektuuris Uemuras. See on nimetuse saanud jaapanikeelse sõna imogo järgi, mis tähistab kollakaspruuni vulkaanilisest tuhast tekkinud pinnast. Algselt ei lülitatud mineraali ametlikku klassifikatsiooni, kuid aastal 1970 Tokyos toimunud nomenklatuurikomitee istungil lisati mineraal savimineraalide hulka. Selle tüüplokatsioon asub Uemuras, kus mineraali esmakordselt kirjeldati. Mineraali mikroskoopiliste mõõtmete tõttu on sellel vähe leiukohti (USA-s, Jaapanis ja Hiinas), kuid arvatakse, et seda võib sarnaste tingimuste korral mujalgi esineda.[3]