Imikala
| Harilik imikala | |
|---|---|
 Imikala Belize'i rifil | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Imikalalased Echeneidae |
| Perekond |
Imikala Echeneis |
| Liik |
Harilik imikala |
| Binaarne nimetus | |
|
Echeneis naucrates Linnaeus, 1758 | |
| Sünonüümid | |
|
Leptecheneis naucrates (Linnaeus, 1758) | |
Imikala (Echeneis naucrates) on soojades meredes elutsev ahvenaliste seltsi imikalalaste sugukonda kuuluv kala, pikkusega kuni 1 meeter. Ta kinnitub peas oleva imiketta abil laevade, suurte kalade või merikilpkonnade külge ning reisib sedasi kinnitatult pikki vahemaid ise ujumiseks pingutamata peremeeslooma või laevaga kaasa.[2][3][4][5][6]
Levik ja elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Seda liiki peetakse kogu troopikavööndi kalaks, sest ta esineb kõigis troopilistes ja soojades parasvöötme vetes üle kogu Maa, välja arvatud Vaikse ookeani idaosa.[1][7] Teda võib leida ranniku lähedalt, aga ka kaugelt avamerelt, kuni 50 m sügavusel.[8][9]
Imikala on tuntud selle poolest, et ta kinnitub aeg-ajalt oma imikettaks moondunud seljauime abil erinevate peremeesloomade või muude vees liikuvate objektide külge, nagu näiteks haid, raid, suured luukalad, merikilpkonnad, vaalad, delfiinid, laevad, ja vahel isegi akvalangistid.[10]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
E. naucrates on keskmise suurusega kala, kes võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks.[11] Tema keha on piklik ja voolujooneline ning tema alalõug on selgelt esiletungiv (see ulatub ülalõuast tublisti ettepoole).[3] Lõuad, suulagi ja keel on kaetud peente hammastega.[3] Peamine eristustunnus teistest kaladest on ovaalse kujuga imiketas, milleks on tugevasti moondunud seljauim, mis ulatub pealaest kuni selja esiosani.[3]
Imikala keha põhitoon on tumehall kuni tumepruun, tumedama kõhualaga. Pikitriip, mis jookseb mööda kala külgtelge, on põhitoonist palju tumedam, kuid sellel pikitriibul on põhitoonist heledamad piirjooned. Sabauim on must, äärest kitsalt valgete servadega.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Imikala toidulaud sõltub kala vanusest ja sellest, kas ta on kinnitunud peremeeslooma külge või mitte.
Noores eas tegutseb ta vahel riffidel teisi vee-elukaid parasiitidest puhastava kalana ja tema toidulaud koosneb siis väikestest parasiitsetest vähkidest, kes elavad kalade küljes, nagu näiteks aerjalalised, kakandid ja karpvähid.[12]
Peremeeslooma küljes olles toitub imikala peremeeslooma parasiitsetest vähkidest, peremeeslooma toidulaualt pudenevatest toidupalakestest või peenest toidust, mis püütakse peremeesloomaga kaasa liikudes vett läbi peente hammaste filtreerides.[13]
Ilma peremeesloomata hoidub imikala ranniku lähedusse ja võib liituda teiste imikaladega. Tema toidulaud koosneb siis meres vabalt ujuvatest vähikestest, kalmaaridest ja väikestest kaladest.[13]
Kasutamine kalapüügil
[muuda | muuda lähteteksti]Mõnes piirkonnas, näiteks Austraalias, Kariibi mere piirkonnas ja India ookeanis, kasutavad kalurid imikala ja teisi imikalalisi kalapüügivahendina. Imikala saba külge kinnitatakse peen nöör, lastakse ta siis eemale ja oodatakse, kuni ta kinnitub mõne peremeeslooma külge, et see siis paati sikutada.[14]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Collette, B., Curtis, M., Williams, J.T., Smith-Vaniz, W.F. & Pina Amargos, F. (2015). Echeneis naucrates. The IUCN Red List of Threatened Species DOI:10.2305/IUCN.UK.2015-4.RLTS.T190393A15603110.en
- ↑ "Common Names List - Echeneis naucrates". fishbase.org.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Slender Suckerfish, Echeneis naucrates (Linnaeus, 1758) - Australian Museum". australianmuseum.net.au.
- ↑ Slender Suckerfish, Echeneis naucrates (Linnaeus, 1758). australianmuseum.net.au
- ↑ Sharksucker. flmnh.ufl.edu
- ↑ "FLMNH Ichthyology Department: Sharksucker". ufl.edu.
- ↑ "Echeneis naucrates, Linnaeus, 1758". FishBase. 6. oktoober 2011. Vaadatud 7. september 2011.
- ↑ Cervigón, F., R. Cipriani, W. Fischer, L. Garibaldi, M. Hendrickx, A.J. Lemus, R. Márquez, J.M. Poutiers, G. Robaina and B. Rodriguez, 1992. Fichas FAO de identificación de especies para los fines de la pesca. Guía de campo de las especies comerciales marinas y de aquas salobres de la costa septentrional de Sur América. FAO, Rome..
- ↑ al Sakaff, H.; M. Esseen (1999). "Occurrence and distribution of fish species off Yemen (Gulf of Aden and Arabian Sea)" (PDF). Naga ICLARM Q. 22 (1): 43–47. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. november 2015. Vaadatud 4. aprillil 2018.
- ↑ "Echeneis naucrates, Live sharksucker : fisheries, gamefish, aquarium". FishBase.
- ↑ Lieske, E. and R. Myers (1994). Collins Pocket Guide. Coral reef fishes. Indo-Pacific & Caribbean including the Red Sea. Harper Collins Publishers.
- ↑ Sazima, I., R.L. Moura and M.C.M. Rodrigues (1999). "Juvenile sharksucker, Echeneis naucrates (Echeneidae), acting as a station-based cleaner fish". Cybium. 23 (4): 377–380.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 13,0 13,1 security. "DORIS - FFESSM - Biologie et plongée - Faune et flore sous-marines et dulcicoles". ffessm.fr.
- ↑ Collette, B.B., 1999. Belonidae. Needlefishes. p. 2151-2161. In K.E. Carpenter and V.H. Niem (eds.) FAO species identification guide for fishery purposes. The living marine resources of the Western Central Pacific. Volume 4. Bony fishes part 2 (Mugilidae to Carangidae). FAO, Rome.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Imikala |