Igor Severjanin

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (August 2024) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Igor Severjanin
Igor Severjanin aastal 1916
Sünninimi	Игорь Васильевич Лотарев
Sünniaeg	4. mai 1887 Peterburi
Surmaaeg	30. detsember 1941 (54-aastaselt) Tallinn
Rahvus	venelane
Elukutse	luuletaja
Abikaasa	Felissa Kruut (1902–1957)

Igor Severjanin (kodanikunimega Igor Lotarjov, vene keeles Игорь Северянин, Игорь Васильевич Лотарев; 4. mai / 16. mai 1887 Peterburi – 20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja.

Igor Severjanin sündis Peterburis sõjaväeinseneri aadlik Vassili Lotarjovi ja Natalja Šenšini pojana. Tema pärusaadlist pärit emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja luuletaja Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 1898–1903 Novgorodi kubermangus Tšerepovetsis (praeguse haldusjaotuse järgi Vologda oblastis), kus õppis Tšerepovetsi reaalkoolis.

Aastast 1904 elas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 Eestit, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Tšehhoslovakkias ja mujal. Aastatel 1930–1931 viibis ta pikemat aega Jugoslaavias ja Bulgaarias, aastatel 1933–1934 Rumeenias ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 1938–1939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 1939–1941 Narva-Jõesuus, lühikest aega ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

1921. aasta 21. detsembril abiellus Igor Severjanin Tartus Felissa Kruudiga. Neil sündis 31. juulil 1922 poeg Vakh (võttis augustis 1944 uueks nimeks Ling). Vakh põgenes 1944. aastal Rootsi, kus kandis oma sünnipärast perekonnanime Lotarev. Vakh Lotarev abiellus Vilma Treuga, kes oli Haapsalu päästepunkti kapteni Vassili Treu tütar. Treud kandsid pärast eestistamist perekonnanime Randma, seda ka Rootsis. Vakhil ja Vilmal sündis kaks poega, Jan Urmas Lotarev (snd 1952) ja Jaak Rein Lotarev (snd 1954). Rootsis elab Severjanini pojapojapoeg Bengt Tobias Lotarev, Norras pojapojapoeg Isak Andreas Lotarev.

Severjanin tõlkis eesti keelt osates autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi (1902–1957) abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Kahe luulekoguga on esindatud Henrik Visnapuu ja Aleksis Rannit. Teiste seas on ta tõlkinud eesti keelest vene keelde Marie Underit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Friedrich Kuhlbarsi, Lydia Koidulat, Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Friedebert Tuglast, Johannes Barbarust, Johannes Semperit, Mihkel Vesket, Ado Reinvaldi, Ado Grenzsteini, Karl August Hermanni, Juhan Kunderit, Peeter Jakobsoni, Martin Lippu, Jaan Bergmanni, Matthias Johann Eisenit, Jakob Liivi, Jakob Tamme, Karl Eduard Sööti, Elise Rosalie Auna, Anna Haavat, Georg Eduard Luigat, Andres Alverit, Ernst Ennot, Villem Grünthal-Ridalat, Marie Heibergi, August Allet, Rudolf Reimani ja Valmar Adamsit. Tema tõlkevalimik eesti luulest "Поэты Эстонии: Антология за сто лет (1803-1902)" ilmus 1928. aastal Tartus.

• "Sologub" (artikkel) – Looming 1928, nr 1, lk 65–69; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Seitse luuletust, tõlkinud Artur Alliksaar ja Merike Pau – antoloogias "Postitõllaga läbi Eestimaa", koostanud Sergei Issakov, Tallinn 1971
• Neli luuletust – August Sanga tõlkeluulevalimikus "Laenatud laulud", I köide, Tallinn 1973
• Neli luuletust Puškinist. Tõlkinud Andres Ehin, järelmärkus: Rein Kruus – Looming 1987, nr 5, lk 644–646
• "Elan unelmas" (autobiograafiline lühiartikkel), prantsuse keelest tõlkinud Joonas Kiik – Vikerkaar 1987, nr 5, lk 36–37; samas lk 35–36 ka Edith Södergrani lühiessee "Igor Severjanin" ja lk 35 Rein Kruusi saatesõna "Igor Severjanin Euroopas"; loetavad ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Viis luuletust, tõlkinud Katrin Tammik – Sakala 21. detsember 1991
• "Avamäng" (luuletus), tõlkinud Ingvar Luhaäär – antoloogias "Armastus on metsik roos meis: maailma rahvaste armastusluulet", Tallinn 2007, lk 259
• Severjanini luule tõlkeid ja viise tema poeesidele on ilmunud Eestis Karolina Grynilt aastatel 2016–2019: "Aeg hümnistada" (ISBN 9789949811694), "Maa armastab Päikest" (ISBN 9789949626236), "Karolina laulud" (ISBN 9789949011728).

Aastast 1996 antakse välja Igor Severjanini preemiat.

• Jaan Kärner, "Severjanin – Visnapuu – Kussikov" – J. Kärneri raamatus "Lehed tuulde", Sõnavara kirjastus, Tartu 1924, lk 40–48
• Henrik Visnapuu, "Igor Severjanin 50-aastane. Ääremärkusi ühe luuletaja elu ja loomingu kohta" – Vaba Maa 22. mai 1937, nr 114, lk 4; loetav ka digiteeritud eesti ajalehtede (DEA) aadressil
• Valmar Adams, "Igor Severjanin Eestis" – Keel ja Kirjandus 1966, nr 8 ja V. Adamsi raamatus "Vene kirjandus, mu arm", Eesti Raamat, 1977, lk 320-327; samas lk 328-338 ka artikkel "Утопия Игоря Северянина"
• Jüri Šumakov, "Igor Severjanin ja Tartu" – Edasi 14. mai 1967
• Jüri Šumakov, "Severjaninit meenutades. Poeedi 80. sünnipäeva puhul" – Looming 1967, nr 5, lk 771–776
• Jüri Šumakov, "Vene poeet eesti rannikul" – Looming 1977, nr 5, lk 876
• Voldemar Kaljumäe, "Üks kauge hommik Pühajõe lauliku kodus" (vestlus kirjaniku abikaasa Felissa Kruudiga aastast 1937) – Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 301–302
• Valmar Adams, "Ego-lõik vene futurismi ajaloos" – V. Adamsi raamatus "Õhtune valgus", Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk 513–524
• Jüri Šumakov, "Toila poeedile mõeldes" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 9, lk 563–566 ja J. Šumakovi raamatus "Tartu tiivustusel", Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 82–93
• Rein Kruus, "Eesti ja Igor Severjanin" – Looming 1987, nr 5, lk 682–693
• Rein Kruus, "Severjanini-konverents Tšerepovetsis" (100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi ettekannetest) – Looming 1987, nr 7, lk 1004–06
• Sergei Issakov, "Eesti Igor Severjanini loomingus" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 7, lk 395–404
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 528–529, artikli autor Eerik Teder
• "Raamat Severjanini armuelust" (Михаил Петров, "Дон-Жуанский список Игоря-Северянина: истории о любви и смерти поэта", Таллинн 2002, 352 lk) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 26. aprill 2002, lk 15
• Jüri Aarma, "Eesti luule teises kuues" (sisaldab ka venekeelseid tõlkenäiteid) – Maaleht 10. september (veebiversioon 13. september) 2009, lk 23
• Lea Pild ja Tatjana Misnikevitš, "Igor Severjanini Henrik Visnapuu tõlked ja nende retseptsioon" (PDF-fail), venekeelsest käsikirjast tõlkinud Mall Jõgi – Keel ja Kirjandus 2010, nr 2, lk 112–126
• Livia Viitol, "Severjanin Toilas" (Teatri Varius lavastusest "Ananassid šampanjas", autor ja lavastaja Heidi Sarapuu – TMK 2012, nr 5, lk 29–38
• Arno Oja, "Ananassid lillas kokteilis" (samast lavastusest) – Sirp 11. november (veebiversioon 10. november) 2011, lk 23