Gattšina

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. (September 2024) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Gattšina
vene Гатчина
Gattšina lipp Gattšina vapp
Pindala: 28,75 km²
Elanikke: 91 719 (2024)[1]
Koordinaadid: 59° 34′ N, 30° 7′ E

Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus. Alates 3. aprillist 2023 ametlikult Leningradi oblasti pealinn.

Gattšina sai linna staatuse 1796. aastal. Aprillis 2015 anti Gattšinale sõjalise kuulsuse linna aunimetus.^[2]

Linnas elas 2019. aasta seisuga 93 710 inimest^[3] ja see on Leningradi oblasti suurim asula. Gattšina asub oblasti edelaosas, 8 km kaugusel Peterburi piirist ja 41 km kaugusel Peterburi ajaloolisest kesklinnast.

Gattšina on Leningradi oblasti tööstus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus. Linnas asub parkmuuseum, mille peamised vaatamisväärsused on Gattšina palee ja Prioratski loss. Gattšina vanalinn on kantud osana Peterburi ja selle lähiümbruse arhitektuurimälestiste kompleksist UNESCO maailmapärandi nimistusse.^[4]

Gattšina linna eelkäijaks on Hottšino asula, mida on esimest korda mainitud 1500. aastal Novgorodi hindamisraamatus, seejärel aga aastatel 1618–1623 rootslaste koostatud Ingeri hindamisraamatus ("Jordeböcker öever Ingermanland") Djagilino pogostis asuva Hotzino külana.^[5][6]

Ühe versiooni kohaselt pärineb see kohanimi vanavene isikunimede levinud tüvest "Hot" (sellised nimed olid näiteks Hottšen, Hotimir, Hoten, Hottšena, Hotina), teise versiooni kohaselt muistsest läänemeresoome sõnast "hatša", mis tähendab 'ale' – see on siis maatükk, kus põllumaa saamiseks on mets maha raiutud ja põletatud.^[7]

Romantilisema versiooni kohaselt asus muistsel ajal Gattšina asukohas paganliku jumalanna Hotšena tempel, mis olevat siis andnud hiljem nime Hottšino külale.^[8]

Välja on pakutud muidki nime päritolu versioone:

• sõnadest "gat" ("гать", üle soise maa rajatud teerada) ja "tšinnaja" ("чинная", 'tähtis, oluline');^[9]
• saksakeelsest väljendist "hat Schöne" ('on kaunis') – selle versiooni pakkus välja 18. sajandi luuletaja Vassili Ruban, soovides olla kõigest preisilikust vaimustunud keiser Paul I meele järgi.^[8]

Umbes 17. sajandi keskel asendus helitu häälik H küla nimes helilise häälikuga G ning Hottšino küla koos selle lähedusse rajatud mõisaga hakkasid kandma Gottšino või Gattšino nime. 17. sajandi lõpuks omandas nimi tänapäevase kuju, kuid vahepealset vana nimekuju kasutati veel paralleelselt 20. sajandi alguseni. Näiteks Katariina II ostis pärijatelt välja ja kinkis oma pojale Paulile "Gattšino mõisa koos sealse majaga".^[10] Keisrinna Katariina II soosik krahv Grigori Orlov lasi rajada Gattšina palee. Palee projekteeris itaalia arhitekt Antonio Rinaldi ning seda ehitati aastatel 1766–1781. Keiser Aleksander III-le olevat väga meeldinud "armas Gattšino".^[11] Vanadel linnavaatega postkaartidel^[12][13] ja 20. sajandi alguse maakaartidel on kasutatud sageli nimekuju Gattšino. Kasutati ka ühe t-ga (vene keeles üldse ilma t-ta) varianti. Näiteks on 1770. aastal J. Schmidti koostatud Peterburi kubermangu kaardile märgitud Gatšino (Гачино) mõis ja küla.^[14]

1923. aastal sai linn nõukogude parteitegelase Lev Trotski auks nime Trotsk (eesti keeles kasutati ka nimekuju Trotskoje). Seda põhjendati tema teenetega Kerenski-Krasnovi ülestõusu mahasurumisel 1917. aastal ja Petrogradi kaitsmisel 1919. aastal. 1920. aastate lõpus sattus Trotski põlu alla ja saadeti 1929. aastal Nõukogude Liidust välja, Trotski uueks nimeks sai aga samal aastal Krasnogvardeisk.

1942. aastal andsid Saksa okupatsioonivõimud linnale 18. armee juhataja Georg Lindemanni auks nime Lindemannstadt.^[15] Nõukogude võim seda ümbernimetamist ei tunnistanud ja kui nad andsid ise pärast okupatsiooni lõppu linnale tagasi selle ajaloolise nime, mainiti otsuses linna senise nimena ainult Krasnogvardeiski. 23. jaanuaril 1944 andis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium välja määruse "Slutski ja Krasnogvardeiski linnade ning Leningradi oblasti Slutski ja Krasnogvardeiski rajoonide ümbernimetamisest", millega taastati pärast kahekümneaastast vaheaega Gattšina nimi.^[16]

Gattšina asub Venemaa Euroopa-osa kirdeservas. Haldusterritoriaalselt asub linn Leningradi oblastis, olles ühtlasi selle oblasti ja ka linna ümbritseva Gattšina rajooni halduskeskuseks. Looduslikult paikneb linn okasmetsavööndi lõunaosas. Gattšina geograafilised koordinaadid on 59° 34′ pl, 30° 8′ ip.

Linn piirneb põhjas Verevo külaasundusega, idas Novõi Sveti külaasundusega, lõunas Bolšije Kolpanõ külaasundusega ja läänes Pudosti külaasundusega.

Gattšina ametlikud piirid on erakordselt sakilised ja määrati oma praegusel kujul kindlaks Leningradi oblasti seadusega 1997. aastal. Seejuures ei võetud arvesse linna edasise arengu vajadusi ning linna piirest jäeti välja mitmed ettevõtted ja elamupiirkonnad, mis oleksid pidanud loogiliselt ja funktsionaalselt kuuluma Gattšina koosseisu..^[17]

Linna pindala on 28,75 km², millest 2001. aasta andmetel moodustas 24% elamumaa, 9% ärimaa (sh tööstuspiirkonnad), 21% ühiskondlikus kasutuses maa ja 32% rohealad koos parkidega.^[17] Idast läände on linna maksimaalne ulatus 6,5 km, põhjast lõunasse 7 km.

Gattšina asub Isuri kõrgustikust idas Lauga-Oredeži kõrgustikul.^[18] Keskmised kõrgused on umbes sada meetrit üle merepinna.^[19] Reljeef on laugjas-tasandikuline, üksikute madalate küngastega.

Geoloogilises ehituses domineerivad Ordoviitsiumi kivimid, mis on kaetud liustikusetetega.^[20]

Linna territooriumil on valdavad kamar-karbonaatmullad,^[21] mis sobivad hästi maaharimiseks. Struktuurilt on need rähksed, neis leidub rikkalikult orgaanilisi väetisi ja mineraale.^[22]

Linna põhjapiiril voolab Ižora jõgi, mis suubub Neevasse. Suurem osa linna teistest vooluveekogudest suubub omakorda Ižorasse. Gattšina parkides voolavad selle kaks harujõge: Tjoplaja jõgi (ehk Gattšinka) ja Kolpanskaja jõgi (ehk Piltšaja). Linna piires asu mitu järve: Beloje, Tšjornoje, Serebrjanoje ja Filkino järv, aga ka kaks suuremat tiiki: Karpini ja Kovši tiik.

Veekogude toite moodustab ühe kolmandiku ulatuses pinnavee äravool ja kahe kolmandiku ulatuses allikad.^[17]

Linnas valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötme kliima. Merelt saabuvad õhumassid tingivad sagedaste sademetega suhteliselt pehme talve ja mõõdukalt sooja, vahel jaheda suve. Keskmine temperatuur on jaanuaris −8 °C, juulis +17 °C. Aastane sademete hulk on 650–700 mm, talvel langevad sademed enamasti lumena. Valdavad on lääne- ja lõunatuuled.^[23] Kevadel ja suvel esineb valgeid öid.

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C ja keskmine tuulekiirus 2,9 m/s.

Gattšina õhutemperatuur[24]
Näitaja	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aasta
Keskmine maksimum (°C)	−4,4	−4,1	0,7	8,5	15,2	19,6	22,0	19,7	13,8	7,3	0,2	−3,5	8,0
Keskmine temperatuur (°C)	−7,4	−7,4	−2,9	4,3	10,7	15,4	17,8	15,7	10,5	4,8	−2,0	−6,4	4,5
Keskmine miinimum (°C)	−10,8	−11,0	−6,7	−0,1	5,6	10,5	13,2	11,5	7,1	2,3	−4,5	−9,6	0,7

Gattšinas asuva Zverinetsi pargi ühte väikest osa nimetatakse Gattšina imedepõlluks. See kuulub Leningradi oblasti looduskaitse süsteemi ja on tehtud ettepanek selle lülitamiseks loodusmälestisena Venemaal erilise kaitse all olevate loodusterritooriumide nimestikku. Sellel alal kasvavad mitmed haruldased taimeliigid: harilik lubikas, kahekojane palderjan ning Venemaa punasesse raamatusse kantud liigid raudtarn, vilutarn ja sügislill.^[25]

Saasteainete sisaldus Gattšina atmosfääris ületab keskmiselt kaks korda nende sisaldus loodusliku foonis. Peamised õhusaasteallikad on linna tööstusettevõtted, energeetikakompleksid ja autotransport. Keskkonnareostuse olulised allikad on ka tööstus- ja olmejäätmed.^[26]

Linna veevarustussüsteemile on ette heidetud normidele mittevastavat raua sisaldust vees.^[26]

Radioaktiivsuse taset Gattšinas mõjutab peamiselt linna asumine suure radoonisisaldusega piirkonnas.^[27] Lisaks on linnas veel kaks inimtekkelist radioaktiivse ohu allikat: esiteks tuumafüüsika instituudis asuvad kaks tuumareaktorit, tuumajäätmete hoidla ja tuumauuringute laboratooriumid; teiseks paikneb linnas ka Rosatomi alluvuses tegutseva raadiumiinstituudi teaduslik-rakenduslik keskus.^[28]

2010. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel elas Gattšinas ja sealsele linnavalitsusele allutatud asulates kokku 93 186 inimest. Sellest 92 937 moodustas linna elanikkond, lisaks elas 249 inimest administratiivselt linna juurde kuuluvas Bolšaja Zagvozdka külas.^[29] 2014. aasta hinnangutel oli linna elanikkond kasvanud 95 860 inimeseni.

Aasta Rahvaarv 1838        3 000 1840     5 400 1856[7]     5 200 1860     9 200 1862     9 200 1893   14 500 1897[7]   14 824 1920   14 087 1923[7]   15 793 1926[7]   16 600

Aasta Rahvaarv 1931[7]   19 000 1935   38 700 1939[7]   38 000 1943   22 000 1944     2 500 1959[7]   36 725 1967[7]   53 000 1970[30]   63 292 1973[7]   68 000 1976[7]   73 000

Aasta Rahvaarv 1979[31]   75 153 1982[7]   75 000 1986[7]   80 000 1989[32]   79 714 1992[7]   80 900 1996[7]   81 000 1998[7]   81 400 2000[7]   81 800 2003[7]   88 400 2006[7]   88 800

Aasta Rahvaarv 2008[7]   89 900 2010[29]   92 937 2012[33]   93 483 2014[33]   95 860 2018[33]   94 447

Rahvastikutiheduselt (3334,26 inimest / km²) on Gattšina Leningradi oblasti asulate seas esikohal.

Linn kuulub Peterburi linnastusse. Gattšinat iseloomustab ka pendelränne, sest märkimisväärne osa linnaelanikest sõidab iga päev Peterburi tööle või kooli.^[34]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas töötajaid 58%, pensionäre 23%, alla 14-aastasi lapsi 14%, üliõpilasi 3%, töötuid 0,65% ja muid elanikkonna rühmi 1,45%. Linnas oli 44,9% mehi ja 55,1% naisi, rahvuselt on elanikkonnas enamuses venelased.

Rahvastiku vanuseline koosseis (2010)
Vanuserühm (aastates)	Osakaal elanikkonnast (%)
0–4	3,4
5–14	12,7
15–24	12,9
25–49	39,8
50–59	11,5
60–...	19,7

2013. aastal sündis Gattšinas 9,3 inimest 1000 elaniku kohta ja suri 16,7 inimest 1000 elaniku kohta. Gattšina loomulik iive on seetõttu negatiivne, kokku oli linnas 890 sündi ja 1592 surma. Rändeiive on aga positiivne: 2013. aastal saabus linna 3965 ja sealt lahkus 2804 inimest. Nii on immigratsioon aidanud hoida linna rahvaarvu kasvavana.^[35]

Territoriaalselt on Gattšina jagatud kolmeks peamiseks linnaplaneerimisrajooniks, mida eraldavad üksteisest raudteed.^[17] Kõigis neis kolmes on võimalik eristada mitmeid ajalooliselt väljakujunenud, kuid ametlikult piiritlemata mikrorajoone.^[36]

Kesklinnas ja selle ümbruses hõlmavad suure osa territooriumist pargid: Dvortsovõi, Prioratski, Silvia ja Zverinetsi park ning Orlovi salu. Neist ida poole jäävad peamiselt mitmekorruseliste korrusmajadega elamurajoonid (Keskrajoon, Hohlovo pole, Roštšinski, Vjezd). Dvortsovõi pargi ja Balti raudtee vahel asub Krasnoarmeiski mikrorajoon.

Linna lääneosa keskel on suur Aerodromi elamurajoon, mis on saanud nime samas kohas asunud ajaloolise lennuvälja järgi. Sellest põhja pool asuvad Jegerskaja sloboda, kus on ülekaalus peamiselt eramutest koosnev madalhoonestus, ja Marienburg, kus on kõrvuti ettevõtted ja mitmekorruselised elumajad. Marienburgist läände jääb Promzona 2, kuhu on koondunud mitmed suured tööstusettevõtted. Aerodromi asumist lõunas asuvad kaks madala hoonestusega elumajade rajooni: Kijevski ja Himozi rajoonid.

Linna idaosas asuvad tööstuspiirkond Promzona 1 ja Promõšlennõi mikrorajoon. Neist lõunasse jääb madalhoonestusega Zagvozdka.

2013. aastal liideti ametlikult Gattšina linnaga seni küll linnavalitsusele allunud, kuid linnast eraldiseisva asula moodustanud Bolšaja Zagvozdka küla.^[37]

Linnas on kokku umbes 200 tänavat. Gattšina peamagistraal on 25. oktoobri prospekt.

Vanimad arheoloogilised leiud Gattšina territooriumilt pärinevad 13. sajandist, kuid esimene kirjalik tõend asula olemasolust on alles 1500. aastal koostatud Novgorodi hindamisraamat, kus on mainitud "Hottšino küla väikese Hottšino järve kaldal", territooriumil, mida nimetatakse Vadja viiendikuks.^[5]

Sajandeid oli Ingeri, kuhu kuulus ka Hottšino küla, Venemaa ja Rootsi territoriaalvaidluste objekt. 1617. aastal allkirjastati Stolbovo rahu, mille alusel läks see ala Rootsi valdusse, Rootsi Ingeri koosseisu. Augustis 1702 vallutasid nüüdseks juba Gattšina nime kandva küla ja selle ümbruse Põhjasõja käigus taas Venemaa väed. 1721. aastal kinnitas Uusikaupunki rahu Gattšina ja kogu Ingeri taasühendamise Venemaa keisririigiga.

1765. aastal kinkis keisrinna Katariina II Gattšina maavalduse oma soosikule krahv Grigori Orlovile. 1766. aasta suvel algasid seal arhitekt Antonio Rinaldi projekti järgi Gattšina palee ehitustööd. Palee juurde kuulus ka maaliline park ja jahipidamiseks mõeldud alad.

Pärast Orlovi surma 1783. aastal ostis keisrinna Katariina selle Orlovi pärijatelt tagasi ning kinkis oma pojale ja tulevasele keisrile, suurvürst Pavel Petrovitšile.^[38] Sealsete ehitustööde peaarhitektiks sai nüüd Vincenzo Brenna. Tema projektide põhjal valmisid mitmed pargiehitised ning alustati 1795. aastal Gattšina palee ümberehitamist. 22. novembril (vkj 11. novembril) 1796 andis keiser Paul I Gattšinale linnaõigused.^[39]

18. sajandi lõpus sai Gattšinast ka Gattšina maakonna keskus.

1792. aastal nimetati Gattšina komandandiks Aleksei Araktšejev, kellest sai ühtlasi ka kõigi troonipärija alluvuses olevate maavägede ülem. Pavel Petrovitš sõltus temast kui "Venemaa ületamatust rividrilli meistrist".

1798. aastal hakati arhitekt Nikolai Lvovi projekti alusel ehitama Prioratski lossi, millest sai koos suure paleega üks Gattšina sümbolitest.

Pärast keiser Paul I tapmist 1801. aastal läks Gattšina tema lese, keisrinna Marija Fjodorovna valdusse.^[40] Pärast seda kuulus linn taas Venemaa keisritele – Nikolai I,^[41] Aleksander II ja Aleksander III. 1853. aastal ehitati linna raudtee.

Aastail 1842–1862 oli Gattšina komandandiks estofiili Johann von Luce poeg, insenerivägede kindralleitnant Johann Friedrich Wilhelm von Luce.^[42]

Aastatel 1852–1862 rajati laiarööpmeline Peterburi–Varssavi raudtee. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Režitsa, Dünaburgi, Vilno, Landvarovo, Grodno ja Białystoki.

1881. aastal loodi Gattšinas esimese linnana kogu Venemaa keisririigis elektriline tänavavalgustussüsteem. Esimesena valgustati väljak Gattšina keiserliku palee ees, vähem kui kümne aasta pärast hakati valgustama ka teisi tänavaid..^[43]

Pariisis 1900. aastal toimunud maailmanäitusel tunnustati Gattšinat kui kõige parema heakorraga Venemaa väikelinna.

1910. aastal asutati Gattšinasse Venemaa esimene sõjaväelennuväli ja seal alustas tööd Venemaa esimene lennukool. Gattšinas on õppelende teinud näiteks Pjotr Nesterov, Lidija Zvereva ja mitmed teised tuntud lendurid.^[44]

Gattšinat kasutas viimane Venemaa keiser Nikolai II Esimese maailmasõja lõpul oma staabi asukohana ja seal ta ka loobus Venemaa troonist.

1. märtsil 1917 puhkes Gattšinas asuvas Lääne lennupataljonis ülestõus, mille tulemusena likvideeriti paleevalitsus ja selle asemel läks võim linnas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Gattšina rajoonikomiteele. 6. novembril (vkj 24. oktoobril) 1917 võttis Gattšinas võimu üle sõja-revolutsioonikomitee. Kerenski-Krasnovi ülestõusu ajal 8. novembrist (vkj 26. oktoobrist) kuni 13. novembrini (vkj 31. oktoobrini) 1917 langes linn mõneks päevaks Petrogradi pealetungivate ülestõusnud vägede kätte. Vene kodusõja ajal toimusid Gattšinas lahingud Punaarmee ja kindral Nikolai Judenitši juhitud Loodearmee vahel.

Suure terrori aastatel 1937–1938 lasti olemasolevatel andmetel maha 214 Krasnogvardeiski (Gattšina) elanikku.^[45]

Teise maailmasõja aastatel okupeerisid linna Saksamaa väed. Lahingutegevuse käigus sai Gattšina parkmuuseum tõsiselt kannatada.

Sõjajärgsetel aastatel ehitati linn uuesti üles. Rajati uusi mikrorajoone ja tööstusettevõtteid, linnas alustas tööd tuumafüüsika instituut. 1985. aastal avati külastajatele Gattšina palee esimesed taastatud ruumid.^[46] 1999. aastal toimunud ülevenemaalisel konkursil "Venemaa kõige parema heakorraga linn" saavutas Gattšina esikoha kuni 100 000 elanikuga linnade kategoorias.^[47]

2010. aastani oli Gattšinal ajaloolise asula staatus, kuid Venemaa kultuuriministeeriumi korraldusega 29. juulist 2010 kaotas Gattšina selle staatuse.^[48]

• 
  Grigori Orlov
• 
  Keiser Paul I
• 
  Aleksei Araktšejev

25. detsembrist (vkj 13. detsembrist) 1800 kuni 23. novembrini (vkj 10. novembrini) 1917 oli Gattšinal oma vapp, mille kinnitas ametlikult keiser Paul I. Alates 4. oktoobrist 1995 kasutatakse seda taas Gattšina linna vapina.^[49]

Gattšina vapi vapikilp on poolitatud kaheks väljaks. Ülemine väli on kuldne, sellel asub Venemaa kahepealine riigikotkas, nii nagu teda kujutati keiser Paul I ajal: musta värvi, kuldsete jalgade ja küünistega, punaste keeltega, kroonitud kolme keisrikrooniga, millest keskmine on teistest suurem. Kotka küüniste vahel on kuldne valitsussau ja riigiõun, tema rinnal on Malta ordu suurmeistri krooni all hõbedane Malta rist, risti peale on paigutatud punane vapikilp, kuhu on kantud kuldses kirjas kuldse keisrikrooni alla keisri initsiaalid (П I). Linna vapikilbi alumine väli on sinine ja selle keskel on kuldses kirjas täht G.^[49]

2008. aastal kiitis saadikute nõukogu heaks Gattšina lipu. See kujutab endast valget kangast, mille keskele on paigutatud Gattšina vapp.^[50]

Haldusõiguslikult moodustab Gattšina linn Gattšina linnaasunduse, mis kuulub Leningradi oblasti Gattšina rajooni koosseisu. Kuni 2013. aastani kuulusid selle haldusüksuse koosseisu kaks asulat: Gattšina linn ja Bolšaja Zagvozdka küla, kuid 2013. aastal liideti viimane ametlikult Gattšina linnaga.^[37]

Linna juhtimise aluseks on 7. detsembril 2005 vastu võetud Gattšina linna põhimäärus. Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on saadikute nõukogu (linnavolikogu), mis koosneb kolmemandaadilistest valimisringkondadest valitud 33 saadikust. Saadikute nõukogu juhib esimees ehk linnapea (глава города), kelle saadikud valivad enda seast.^[51][52] 2014. aastast on Gattšina saadikute nõukogu esimees sõjaveteranide ühenduste liidu esimees ja linna endine sõjakomissar Vitali Filonenko.^[53][54]

Linna täidesaatev organ on linna administratsioon ehk linnavalitsus. Seda juhib linna administratsiooni ülem (глава администрации города) kelle valib konkursil osalenud kandidaatide seast välja spetsiaalne komisjon ja kinnitab ametisse saadikute nõukogu.^[51]

2013. aastal oli linna eelarves plaanitud tulusid 794,22 miljonit rubla ja plaanitud kulusid 797,75 miljonit rubla, seega oli eelarve umbes 3,5 miljoniga defitsiidis. Peamised sissetulekuallikad olid riiklikelt ametkondadelt laekunud summad (203,35 miljonit), linnavara rendist saadud tulu (163,74 miljonit) ja üksikisiku tulumaks (145,15 miljonit). Kolm suurimat kuluallikat olid elamumajandus (190,37 miljonit), kultuur (185,65 miljonit) ja rahvamajandus (valdavalt infrastruktuurile tehtud kulutused, kokku 183,01 miljonit).^[35]

Gattšina on Leningradi oblasti oluline tööstuslinn, kus on mitu suurettevõtet. Tähtsal kohal linna majanduses on ka ehitus- ja teenindussektor. Aktiivselt arendatakse väikeettevõtlust, mis annab ligi 40% linna kogutoodangust.

2013. aastal oli linna suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes toodetud kaupade ja osutatud teenuste rahaline maht 20,872 miljardit Venemaa rubla, mis tähendas võrreldes 2012. aasta tasemega kasvu 13,1%. Nendes ettevõtetes ja asutustes töötas 22 214 inimest, töötajate arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Töötajate keskmine kuupalk oli 32 897 rubla, see kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,8%.^[35]

Iga aasta septembris toimub Gattšinas näituslaat, millel osaleb üle 100 ettevõtte Leningradi oblastist, Peterburist ja teistest Venemaa piirkondadest. Väiksem laat toimub kevaditi.^[55]

2006. aastal võitis Gattšina Loode föderaalringkonna keskmise suurusega linnade seas esikoha V ülevenemaalisel konkursil "Kuldrubla" kui Venemaa Föderatsiooni parim linn majandusarengu näitajatelt.

Gattšina majanduslik potentsiaal põhineb eelkõige tööstusel. 2013. aastal andsid keskmised ja suured tööstusettevõtted linna kogutoodangust 84% ning nendes töötas 6671 inimest keskmise palgaga 30 378 rubla.^[35]

Linna suurimad tööstusettevõtted on järgmised:

• tehas Krizo – laevaehituse komponendid;
• tehas Burevestnik – toruarmatuurid ja muud tooted, autasustatud 2013. aastal medali ja sertifikaadiga "Venemaa liider"^[35];
• 218. lennukiremonditehas – lennukimootorite remont;
• tehas Avangard – kämpingusisustus, metallkarniisid ja pürotehnika;
• Elektronstandart – tule- ja gaasiohutussüsteemid, plasttooted;
• Gattšina paberivalmistamisseadmete katsetehas – tükeldamis- ja peenestamisseadmed;
• Galaktika – piimatooted, alustas 2008. aastal koostöös Soome ettevõttega Valio uue piimatehase rajamist;
• Gattšina leivakombinaat – leivatooted, kuulub gruppi Petrohleb;
• Gattšina pulbervärvide tehas;
• Gattšina jõusöödatehas;
• teadusliku uurimisinstituudi Elektropribor tootmisettevõte Azimut – navigatsiooniseadmed, tuulegeneraatorid jms.

Suurettevõtetes vabaks jäänud tootmispindadel on 21. sajandil asutatud uusi ettevõtteid, näiteks ehituskonstruktsioonide katsetehas ja Orion-Spetsplav-Gattšina.

Gattšina ehitusettevõtete kompleks on suurim Leningradi oblastis. 2013. aastal töötas sealsetes ehitusettevõtetes 816 inimest, kelle keskmine palk oli 32 567 rubla.^[35] Linnas tegutsevad suuremad ehitusettevõtted on gruppi LSR kuuluv Gattšina elamuehituskombinaat ja gruppi Lenstroimaterialõ kuuluv ettevõte Gatšinski SSK, mis ehitab peamiselt korterelamuid.

2013. aastal võeti linnas kasutusse 3 elamut 916 korteriga, 1 kohvik, 1 kauplus ja 1 gaasikatlamaja. Lisaks renoveeriti 1 kaubanduskeskus, 1 kauplus, 1 tootmis- ja laohoonete kompleks ning 1 lasteaed.^[35]

2013. aasta alguseks oli Gattšinas 2021 kaubandusettevõtet, millest 1999 tegelesid jaekaubandusega. Jaekaubandusettevõtete seas oli 182 toidukauplust, 434 muud kauplust, 36 apteeki ja ravimimüügi punkti.^[35] Suurematest kaubanduskettidest on linnas esindatud Diksi, Eldorado, Magnit, O'Kei, Pjatjorotška, RiOMAG ja paljud teised. Kokku oli linnas 2013. aastal 158 kaubanduskettidesse kuulunud kauplust ja 86 eri kaubandusketti.^[35]

2013. aastal avati linnas 38 jaekaubandusettevõtet, muuhulgas lisandus 1 kaubanduskeskus. Kokku oli linnas 16 kaubanduskeskust kogupindalaga 41 325 m². Linnas on kaks alaliselt tegutsevat turgu.^[35]

Lisaks kaubandusettevõtetele oli Gattšinas 2013. aastal 138 ühiskondlikku toitlusasutust ja 312 olmeteenindusettevõtet.^[35]

Finantsasutustest on linnas esindatud nii pangad kui ka kindlustusettevõtted. Gattšinas tegutsevad suurpankade Sberbank, Rosselhozbank, Baltiiski bank, Sankt-Peterburg ja VTB kontorid, lisaks mitme väiksema panga esindused. Suuremad kindlustusettevõtted on Sogaz, Rosgosstrah, Renessans Strahhovanije, RESO-Garantija ja ROSNO.

Gattšina elamufondi haldab kommunaalmajanduse ja -ehituse koordinatsiooni- ja arendusteenistus, mis on rajoonilise alluvusega munitsipaalasutus. Suuremat osa kommunaalteenuseid vahendab elanikkonnale Gattšina linna elamu- ja kommunaalmajanduse munitsipaalettevõte, mille struktuuris tegutseb omakorda 8 elamuekspluatatsioonivalitsust.^[56]

Vee- ja kanalisatsioonivõrgud on munitsipaalettevõtte Vodokanal haldusalas, soojusvõrkude haldusega tegeleb munitsipaalettevõte Teplovõje seti. Gaasivarustuse tagavad ettevõtted Gattšinagaz ja Peterburgregiongaz. Veetorustike kogupikkus on 140 km, kanalisatsioonitorustike kogupikkus 142 km. Looduslikest veekogudest ammutatakse joogivett Serebrjanoje järvest. Kohalik reoveepuhastusjaam suudab ööpäevas töödelda 60 000 m³ reovett.^[57] Linnas on 7 töötavat katlamaja, mille koguvõimsus on 430 Gcal tunnis. Soojusvõrkude kogupikkus on üle 100 km.^[58]

Elektrivarustuse ja -võrkude haldusega tegeleb mitu ettevõtet, teiste seas munitsipaalettevõte Gorodskaja elektroset ning suuremate ettevõtete nagu RKS-Energo, Lenenergo ja Peterburgskaja sbõtovaja kompanija kohalikud filiaalid. Maa-aluseid elektrivõrke on 421,5 km, õhuliine 281,4 km. Linnas on 163 alajaama ja üle 4000 tänavavalgusti.

Linna heakorraga tegeleb linnaeelarvest rahastatav eriautobaas. Linna piiril asub prügimägi, kus ladustatakse lisaks olmejäätmetele ka mittetoksilisi tööstusjäätmeid.^[35]

Gattšina on oluline transpordisõlm, mida läbivad kolm suurt raudteed: Peterburi–Varssavi raudtee, Balti raudtee ja Mga–Jaanilinna raudtee. Gattšinat läbivaid raudteid haldab riigiettevõtte Venemaa Raudteed tütarettevõte Oktoobri Raudtee. Linnas on kolm raudteejaama: (Balti jaam, Varssavi jaam ja Balti kaubajaam) ning kaks raudteepeatust: (Tatjanino ja Marienburg). Toimib ka linnalähedane reisirongiliiklus.

Linna ja selle lähiümbrust läbivad mitmed suured autoteed: föderaalne maantee M20 (see on omakorda osa euromagistraalist E95), regionaalsed maanteed A120 ja R38 ning kohaliku tähtsusega teed N96 ja N114.^[59] Asfalteeritud teid on Gattšinas umbes 100 km, autosid üle 40 000. Esineb probleeme liiklusummikutega, eriti raudteeülesõidukohtadel.

Linnasisene ühistransport on korraldatud bussiliikluse abil.^[60] Linnalähedased bussid väljuvad reeglina Varssavi raudteejaama juurest. Linnas tegutseb ka mitu taksoettevõtet. Varem kavandati linna trollibussiliiklust, kuid need plaanid ei teostunud.

Gattšinast 30 km põhja pool asub Pulkovo lennujaam.

Telefonsideteenuseid osutab Gattšinas ettevõte Rostelekom. Gattšina suunakood on 81371, linna telefoninumbrid on viiekohalised. Mobiilsideteenuseid osutavad ettevõtted MegaFon, MTS, Bilain, Skai Link ja Tele2.

Postiteenuseid osutab riiklik ettevõte Venemaa Post, millel on linnas 10 postkontorit. Gattšina postiindeksid on vahemikus 188300–188310 ja 188319.

Internetiühenduseteenust osutab linnas viis ettevõtet: Perspektiva, MegaFon, Astra-Oreol, Severo-zapad ja Rostelekom.

Gattšina peamine meditsiiniasutus on Gattšina rajoonidevaheline keskhaigla, mille koosseisu kuuluvad statsionaar, polikliinik, ftisiaatria-, psühhoneuroloogia- ja sünnitusosakonnad, lastepolikliinik, viis perearstiteenuseid osutavat osakonda, hambaravipolikliinik ja konsultatiivpolikliinik. Haigla haldab ka mitmeid maa-asulate arstipunkte ja linna kiirabiteenust.^[61] 2005. aastal rajati haigla juurde ka hemodialüüsi osakond, mis ei allu aga kohalikule rajoonihaiglale, vaid Leningradi oblasti haiglale.

Lisaks rajooni keskhaiglale on linnas mitmeid erameditsiinipraksiseid, sealhulgas üle 10 hambakliiniku. Ka raudteefirmal Oktoobri Raudtee on Gattšinas oma töötajatele mõeldud polikliinik.

Veterinaarmeditsiini teenuseid osutavad Gattšina riiklik veterinaarhaigla, 2 eraomandis veterinaarkliinikut ja lisaks veel mitmed kojukutsel tegutsevad loomaarstid.

Gattšinas antakse välja mitut kohalikku ajalehte, mille seas vanim on 1931. aastal asutatud Gattšinskaja Pravda. Teised kohalikud perioodilised väljaanded on Spektr-Gattšina, Prinevski Krai, Gattšina. Raion, Gattšina Domašnjaja, Rekvizit, Gattšinski Žurnal, kuukiri Lutšeje v Gattšine.^[62] Neist viimase juurde on asutatud ka internetis tegutsev telekanal Lutšeje-TV.^[63]

Ettevõte Oreol-Info, millele kuulusid varem ajaleht Gattšina-info, kohalik telekanal Oreol-TV ja raadiojaam Gattšina, on tänaseks oma tegevuse meediavaldkonnas lõpetanud. Kaubamärgi Oreol all osutatakse Gattšinas ja selle lähiümbruses ainult kaabeltelevisiooniteenuseid.^[64]

Gattšinas asub kokku 17 koolieelset õppeasutust.^[65]

Linnas on 11 avalikku üldhariduskooli, millest 10 on keskkoolid (neist omakorda kannab 1 gümnaasiumi ja 1 lütseumi nime, lisaks on nende seas 1 õhtukool täiskasvanutele) ja 1 algkool. Lisaks tegutseb linnas 3 erakooli (neist 2 gümnaasiumi nime all).^[66]

Kooliõpilaste huvi- ja täiendusharidust pakuvad 3 spordikooli, Gattšina linna lasteloomingu maja, Gattšina rajooni lasteloomingu keskus ja laste täiendhariduse keskus.^[67]

1996. aastal asutati Gattšinasse Majanduse, Finantside, Õiguse ja Tehnoloogia Riiklik Instituut. Samuti tegutsevad linnas Peterburi Välismajandussuhete, Majanduse ja Õiguse Instituudi filiaal, K. D. Ušinski nimeline Pedagoogikakolledž ja katoliikliku salesiaanide ordu Don Bosco nimeline hariduskeskus.^[68] Üliõpilaste (eelkõige aspirantide ja doktorantide) uurimistöö ning väitekirjade kaitsmine toimub ka linnas asuvates teaduslikes uurimisinstituutides – tuumafüüsika instituudis ja raadiumiinstituudis.

Gattšina peamine teadusasutus on B. P. Konstantinovi nimeline Peterburi Tuumafüüsika Instituut, kus asuvad VVR-M ja PIK tüüpi tuumareaktorid ja osakestekiirendi. Instituudis on viis teadusosakonda: teoreetilise füüsika osakond, neutronuuringute osakond, kõrgenergeetilise füüsika osakond, molekulaarse ja radioaktiivse biofüüsika osakond ning innovatsiooniüksus. 2011. aastal viidi instituut Venemaa Teaduste Akadeemia alluvusest välja ja anti riikliku uurimiskeskuse Kurtšatovi Instituut haldusalasse.^[69]

Linna muud suuremad teadusasutused on järgmised:^[35]

• ehitusmaterjalide teadusliku uurimise instituut Prometei – töötab välja materjale sõja- ja tsiviillaevanduse, tuumaenergeetika, nafta- ja gaasitööstuse ning teiste majandusharude jaoks;
• V. G. Hlopini nimelise raadiumiinstituudi filiaal – teaduslik-eksperimentaalne keskus, mis katsetab radiokeemiliste tehnoloogiliste protsesside mõju tegelikele suure aktiivsusega materjalidele;
• teadusliku uurimise instituudi Elektropribor filiaal – tegeleb navigatsiooni, güroskoopia ja gravimeetria seadmete väljatöötamisega.

Uusima teadusasutusena hakati 2000. aastate lõpul Gattšinasse kavandama nanotehnoloogiakeskuse rajamist. Projekt realiseeriti, kuid keskuse põhitegevus koondati Gattšina asemel Peterburi linna. Keskuse suurim osanik on riigiettevõte Rosnano ja selle üks olulisi töösuundi on nanotehnoloogiaga tegelevate idufirmade toetamine.^[70][71]

Gattšina palee endistes hobusetallides asub Venemaa mereväe keskarhiiv, mis on osaliselt avatud ka piiratud teaduslikuks uurimistööks.

Gattšina peamised kultuurikeskused on kultuurimaja,^[72] noortepalee ja noorte loomekeskus. Nende baasil tegutseb hulgalisel huviringe ja enamik asjaarmastajate loomingulisi kollektiive, mille seast väärivad esiletõstmist kostüümiteater Katjuša,^[73] guslimängijate ansambel Perezvon, noortekapell Garmonija, teater Za uglom, rahvatsirkus Grotesk,^[74] tantsustuudiod Ritmiks ja Breik-dans, jpt.^[75] Lisaks neile asjaarmastajate kollektiividele on olemas Gattšina munitsipaalne noore vaataja teater (endine laste- ja noorteteater Vstretši), mis annab etendusi noorte loomekeskuse laval.^[76] Laste muusikakooli baasil tegutseb linna filharmoonia.

Gattšinas on üks kino, mis kannab nime Pobeda. Alates 1995. aastast toimub seal iga-aastane filmifestival "Literatura i kino".

Linna keskraamatukogu kannab kirjanik Ivan Kuprini nime. Raamatukogul on kaks filiaali (Hohlovo pole ja Marienburgi mikrorajoonides) ning selle alluvuses tegutseb ka Gattšina lasteraamatukogu.^[77] Aerodromi mikrorajoonis asub Gattšina rajooni keskraamatukogu, mis on saanud nime Aleksandr Puškini auks.^[78]

Alates 1989. aastast tähistatakse igal kolmandal septembrikuu pühapäeval linna päeva. Päeva peetakse deviisi "Au sulle, Gattšina!" ("Славься, Гатчина!") all, toimuvad teatrietendused, kontserdid ja mitmesugused muud meelelahutuslikud üritused.^[79]

Gattšinasse plaaniti rajada ka 600-kohaline muusika- ja draamateater. Sümboolne nurgakivi teatri tulevasse asukohta pandi suvel 2007, kui tähistati Leningradi oblasti moodustamise 80. aastapäeva. Projekt sai heakskiidu Leningradi oblasti linnaehituskomitees.^[80] Ehitus jäi aga venima, kuna leiti, et kavandatav asukoht ei ole uuele hoonele sobilik ja rikuks väljakujunenud arhitektuurilise ansambli. Selle vastu on linnas korraldatud ka meeleavaldusi.^[81][82] Vastuseisu tulemusel teatasid Leningradi oblasti võimud oktoobris 2012, et loobuvad üldse teatrihoone ehitamisest.^[83]

Gattšina arhitektuur kujutab endast ühelt poolt 18.–19. sajandi vene linnaehituse väärtuslikku mälestusmärki ja illustreerib teiselt poolt sama perioodi keiserlike residentside arengusuundi.

Linna peamine vaatamisväärsus on Gattšina parkmuuseum, mille keskne element on aastatel 1766–1781 arhitekt Antonio Rinaldi projekti järgi ehitatud Gattšina palee. Palee ümber asub kolm parki: Dvortsovõi, Zverinetsi ja Silvija park. Teine märkimisväärne ehitis on Prioratski loss, mis ehitati aastatel 1798–1799 arhitekt Nikolai Lvovi projekti põhjal. Seda ümbritseb Prioratski park. Linna parkides asuvad mitmesugused arhitektuurilise väärtusega ehitised, sealhulgas pargipaviljonid. Nende seast on märkimisväärseimad niinimetatud kasemajake ja Veenuse paviljon.

Üks linna vanimaid ehitisi on Kievskaja (Kiievi) tänaval asuv ebatavalise arhitektuurilise kompositsiooniga ümmargune viljakuivati, mis pärineb 18. sajandi keskelt. 18. sajandi lõpu arhitektuuri näidisteks on kalevimanufaktuuri hoone Dostojevski tänaval.

Gattšina arhitektuuriansambli loojate üks paremaid saavutusi on Konnetaabli väljak koos 32-meetri kõrguse obeliskiga. Selle läheduses asuvad palee hobusetallid oma monumentaalse fassaadiga, mis ehitati aastatel 1798–1800.^[84]

Linna peatänava, 25. oktoobri prospekti planeeringus on oluline koht haiglalinnaku arhitektuuriansamblil, mis kujunes välja 19. sajandi esimesel kolmekümnel aastal. Selle keskne element on kahekorruseline linnahaigla hoone. Selle taga paikneb ühekorruseline vaestemaja. Haigla ees asuva väljaku külgedele rajati kivist kahekorruselised korpused, mille fassaadid on kaetud looduslikust kivist plaatidega.^[85]

Teiseks linna peamagistraali arhitektuuriliseks kaunistuseks on orbudekodu kompleks. Selle kolmekorruseline peahoone ehitati aastatel 1824–1828, selle fassaadid on lahendatud vene klassitsismile omases lakoonilises ja ranges vormis.

Tšehhovi tänaval asub karikaturist Pavel Štšerbovi majamuuseum, mille hoone rajati aastatel 1910–1911 arhitekt Stepan Kritšinski projekti järgi rahvusromantistlikus stiilis. Veel üks samas stiilis ehitatud hoone on Stepan Roždestvenski maja Hohlovi tänaval, mis ehitati 1913. aastal arhitekt Nikolai Gastevi projekti järgi.

• Gattšina parkmuuseum – riiklik muuseum, mis hõlmab Gattšina paleede ja neid ümbritsevate parkide kompleksi;
• Pavel Štšerbovi majamuuseum – Leningradi oblasti muuseumiagentuuri filiaal, kuulsa karikaturisti maja, kus ta elas aastatel 1911–1938;
• Gattšina linnamuuseum – tutvustab Gattšina linna ajalugu ja kultuuri, tegutseb munitsipaalalluvuses;
• Lennukimootorite ehituse ja remondi ajaloo muuseum – on loodud linnas asuva 218. lennukiremonditehase baasil;
• Laste ümbrikumuuseum – koolimuuseum, asub 8. keskkoolis, mõeldud eelkõige ümbrikukollektsionääridele;
• Venemaa esimese sõjalennuvälja ajaloo muuseum – koolimuuseum, asub 2. keskkoolis;
• Sõjamerelaevastiku kuulsuse muuseum – koolimuuseum, asub Gattšina internaatkoolis.

Gattšina on üks vähestest Venemaa linnadest, mida on mainitud Vene Õigeusu Kiriku kalendrisse kantud pühade nimistus. 1800. aastal lülitas Pühim Valitsev Sinod kirikupühade nimekirja Issanda Risti tüki Gattšinasse toomise püha, mida tähistatakse vana kalendri järgi 12. oktoobril (kehtiva tsiviilkalendri järgi 25. oktoobril). Lisaks Vene kirikule tähistavad seda püha ka mõned teised õigeusu kirikud, näiteks Serbia Õigeusu Kirik.

See püha, mille täielik nimi on Issanda Eluandva Risti tüki, Jumalaema Philerma pühakuju ja Ristija Johannese parema käe Maltast Gattšinasse ületoomise püha, meenutab, et Malta ordu kinkis need kolm reliikviat oma suurmeistrile, keiser Paul I, kes lasi need 23. oktoobril (vkj 12. oktoobril) 1799 paigutada Gattšina palee kirikusse. Sama aasta detsembris viidi reliikviad üle Peterburi, kus neid säilitati Talvepalee Käteta Tehtud Kristuse pühakuju kirikus.^[86] Alates 1852. aastast viidi reliikviad oktoobriks alati tagasi Gattšina Pauluse katedraali, kus nad olid kuu aega inimestele austamiseks väljas.

Levinuim usund linnas on kristlus, enamik kristlasi kuulub omakorda õigeusku. Vanim kristlik pühamu linnas on Gattšina palee kirik, Püha Eluandva Kolmainu kirik. See asub palee köögitiivas ja ehitati 18. sajandi teisel poolel, mil palee kuulus veel krahv Grigori Orlovile. Hiljem kasutas seda keiserlik perekond, seal peeti jumalateenistusi, kihlati perekonnaliikmeid ja säilitati perekonnale kuulunud reliikviaid. Pärast Oktoobrirevolutsiooni kirik suleti ja alustas pühakojana tegevust uuesti alles 1999. aastal^[87].^[88]

Linna peakirik on viielööviline Gattšina Pauluse katedraal, mis asub Sobornaja ('katedraali') tänaval. Kirik ehitati aastatel 1846–1852 arhitekt Roman Kuzmini projekti järgi pseudovene stiilis.

Teine suur õigeusu kirik Gattšinas on aastatel 1895–1914 arhitekt Leonid Harlamovi projekti järgi rajatud Jumalaema Kaitsmise (Pokrovski) katedraal. Jegerskaja sloboda asumis on veel üks samanimeline kirik. Linnakalmistul Zagvozdka mikrorajoonis asuvad Gattšina Kõigi Pühakute kiriku varemed, aga ka Gattšina Ristija Johannese kirik-kabel. Kirikud tegutsevad ka Gattšina avalike asutuste juures, nii on rajooni keskhaiglas Püha Panteleimoni kirik, K. D. Ušinski nimelises gümnaasiumis aga Püha Neeva Aleksandri kirik.

Lisaks õigeusu kirikutele on Gattšinas ka katoliiklikke ja protestantlikke kirikuid ja kogudusi:

• Gattšina Püha Nikolai kirik (1827–1828) on linna tähtsaim luterlik kirik;
• Gattšina Püha Peetruse kirik (1789–1800) on samuti luterlik kirik;
• Gattšina Karmeli Pühima Neitsi Maarja kirik (1906–1911) on katoliku kirik, mis suleti 1939. aastal ja on nüüdseks suures osas lagunenud, kuid 1997. aastal alustati taastamistöid ja taastatud osas tegutseb taas katoliku kogudus^[89];
• Gattšina evangeeliumi kristlaste ja baptisti kirik (aadressil Varšavskaja 7/16);
• Gattšina ühinenud metodisti kirik Halastus (aadressil K. Marxi 63).

Eri aegadel on Gattšinas eksisteerinud mitmeid surnuaedu:^[90]

• Vana kalmistu – asutati 18. sajandi lõpul, suleti 1851. aastal ja hävitati 20. sajandi alguses;
• Uus kalmistu – asutati 1851. aastal, kuid on tänaseks samuti ametlikult suletud;
• Pižma kalmistu – asutati 1982. aastal, on tänapäeval peamine linnakalmistu;
• Malõje Kolpanõ kalmistu – eksisteeris 1640. aastast 1970. aastateni, nüüdseks hävitatud;
• Õigeusu kirikuhoonete juurde rajatud nekropolid asuvad Püha Pauluse katedraali, Jumalaema Kaitsmise katedraali ja Jumalaema Kaitsmise kiriku juures.

Suuremat osa Gattšina linnale kuuluvatest spordihoonetest haldab Gattšina linna spordi-meelelahutuskeskus. Selle koosseisu kuuluvad:

• kehakultuuri- ja tervisekompleks Marienburg (spordisaal, kunstmuruga jalgpalliväljak, 2 basseini, saun, jõusaal);
• universaalne spordisaal Majak;
• Balti staadion (jalgpalliväljak ja 2 avatud tenniseväljakut);
• sportlike võitluskunstide ja turismi keskus;
• maleklubi Debjut (3 turniirisaali).

Muud olulisemad spordi- ja kehakultuuriasutused on järgmised:

• kehakultuuri- ja tervisekompleks Arena (linna omandis);
• ballitantsude spordikool Olimpija (linna omandis);
• staadion Spartak;
• tuumafüüsika instituudi kehakultuurikeskus (spordisaal, 2 basseini);
• tehase Burevestnik spordi- ja tervisekompleks Majak (spordisaal, bassein).

Linnas tegutseb kolm spordikooli, mille treeningutest suur osa toimub eelpool mainitud rajatistes.

Zverinetsi pargis korraldatakse suusatamisvõistlusi. Jaanuaris 2009 avati seal pidulikult suusaraja valgustatud osa.^[91]

2007. aastast toimub Gattšinas igal aastal sulgpalli Euroopa karika turniir "Valged ööd". Alates 2008. aastast, mil Aerodromi mikrorajoonis valmis uus spordikompleks Arena, toimuvad sulgpallivõistlused seal.

2009. aastal avalikustati kava ehitada Gattšinasse uus jalgpallistaadion, mis mahutaks 10 000 pealtvaatajat.^[92] 2011. aastal valmis küll projekt, kuid ehitust ei alustatud. Ehitus peaks algama 2015. aastal ning staadion peab valmima 2017. aastal, et seda kasutada treeningustaadionina 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Projekti maksumus on 400 miljonit rubla.^[93]

Linnas toimub regulaarselt ka Gattšina poolmaraton – jooksuvõistlused, millel osalevad nii professionaalid kui ka harrastussportlased. Võistluse peasponsoriks on Bank Sovetski, mille auks on võistluse ametlik nimi "Bank Sovetski Gattšina poolmaraton".^[94]

• Mihhail Dolivo-Dobrovolski (1862–1919) – elektrotehnik, kolmefaasilise toitesüsteemi üks loojaid ja arendajaid;
• Mihhail Ippolitov-Ivanov (1859–1935) – helilooja, tema nime kannab ka Gattšina laste muusikakool;
• Anton Ivanov (sündinud 1965) – õigusteadlane ja kohtunik;
• Pjotr Ježov (1900–1975) – jalgpallur ja jalgpallitreener;
• Joann (Aleksejev) (1892–1966) – õigeusu vaimulik, elas alates 1919. aastast Eestis, oli 1955–1961 Tallinna ja Eesti piiskop;
• Mihhail Lozinski (1886–1955) – luuletaja;
• Venedikt Mjakotin (1867–1937) – ajaloolane ja kirjanik;
• Mihhail Tšigorin (1850–1908) – maletaja;
• Pjotr Tšihhatšov (1808–1890) – geograaf ja geoloog;
• Heinrich Valk (sündinud 1936) – eesti graafik ja filosoof, laulva revolutsiooni käilakujusid;
• Fjodor Vassiljev (1850–1873) – maalikunstnik;
• Nikolai Voronihhin (1882–1956) – botaanik, tegeles eelkõige mükoloogia, algoloogia ja fütopatoloogiaga.

• Aleksander III (1845–1894) – Venemaa keiser;
• Nikolai Anitškov (1844–1916) – senaator ja Venemaa haridusministri asetäitja, Gattšina aukodanik;
• Aleksandr Beggrov (1841–1914) – maalikunstnik, suri Gattšinas;
• Aleksandr Kavelin (1793–1850) – sõjaväelane, Peterburi sõjaväeline kindralkuberner, suri Gattšinas;
• Ivan Kuprin (1870–1938) – kirjanik, tema nime kannab Gattšina keskraamatukogu ja üks linna tänavatest;
• Mihhail Aleksandrovitš (1878–1918) – suurvürst, Aleksander III poeg;
• Oskar Palsa (1861–1926) – eesti kirikuõpetaja ja piiskop Venemaal, suri Gattšinas;
• Paul I (1754–1801) – Venemaa keiser, aastatel 1896–1917 kandis tema nime linna peatänav;
• Pavel Štšerbov (1866–1938) – kunstnik-karikaturist, suri Gattšinas, seal asub ka tema majamuuseum.

Gattšinal on ametlikult neli sõpruslinna:^[95]

• Coatbridge, North Lanarkshire, Suurbritannia
• Eskilstuna, Rootsi
• Espoo, Soome
• Ettlingen, Saksamaa

• Gattšina lipnikekool

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gattšina

• Gattšina linnavalitsuse veebileht