Hannibal

See artikkel räägib Kartaago väejuhist Hannibalist; teiste tähenduste kohta vaata Hannibal (täpsustus).

Hannibal, õieti Hannibal Barkas (247 eKr Kartaago – 183–181), oli Kartaago väejuht, keda peetakse üheks ajaloo andekamaks väejuhiks.

Hannibali nimi tähendab puunia keeles 'Baali and'. Pole päris selge, kas nimi Barkas ('välgunool') kuulus ainult tema isale või oli pärilik ja järelikult Hannibali perekonnanimi.

Hannibal sündis 247. aastal eKr Kartaagos riigitegelase ja väejuhi Hamilkar Barkase pojana. Tal oli mitu õde ja kaks venda – Hasdrubal ja Mago. Tema õemeeste hulka kuulusid Kartaago väejuht Hasdrubal ja Numiidia kuningas Naravas. Hannibali õed olid abiellunud, kui Hannibal veel laps oli, ja nende abikaasad aitasid Hannibali isa 240–238 eKR toimunud Palgasõdurite sõjas ja hiljem Pürenee poolsaare allutamist.

Pärast Kartaago kaotust Esimeses Puunia sõjas alustas Hannibali isa Kartaago ja oma perekonna positsiooni parandamiseks Pürenee poolsaarel elavate ibeerlaste hõimude allutamist Kartaago võimule. Kuna sõja kaotanud Kartaagol polnud enam armee avamerel transportimiseks sobilikku mereväge, tuli Hamilkaril koos vägedega marssida läbi Numiidia Heraklese sammaste juurde ja seejärel ületada Gibraltari väin.^[1]

Vana-Kreeka ajaloolase Polybiuse järgi väitis Hannibal hiljem, et paludes isalt luba temaga Hispaaniasse kaasaminekuks, käskis isa tal vanduda, et ta ei hakka kunagi Rooma liitlaseks.

Hannibali isa veetis Hispaanias üheksa aastat, uppudes 228 eKr lahingu käigus Jucari jõkke.^[2] Isa surma järel võttis Kartaago vägede juhtimise üle Hannibali õemees Hasdrubal, ning tollal 18-aastane Hannibal asus ohvitserina tema teenistusse. Hasdrubal asus nüüd tegelema Kartaago vallutuste kindlustamisega, sõlmides muuhulgas lepingu Roomaga, mille järgi pidi Ebro jõgi olema piiriks põhja poole jäävate Rooma ja sellest lõunas paiknevate Kartaago valduste vahel.^[3]

Pärast Hasdrubali tapmist salamõrtsuka poolt aastal 221 eKr sai valitsuse kinnitusel 26-aastasest Hannibalist Kartaago väe ülemjuhataja. Järgnevad kaks aastat tegeles ta Hispaanias Kartaago sõjakäigu lõpule viimise ja vallutuste kinnitamisega.^[4]

219 eKr kutsus Hannibal Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi vallutamisega esile Teise Puunia sõja. Ületanud Püreneed ja Alpid, jõudis ta kiiresti Itaaliasse ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus (216 eKr).

203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.

196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme ja võitles korruptsiooni vastu, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Tänu tema juhtimisele suutis Kartaago Roomale Teise Puunia sõja reparatsioonid ära maksta ilma makse tõstmata, aga tema reformid tekitasid talle ka palju vastaseid Kartaago ülemkihi hulgas.

Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Saades teada, et Bitüünia kuningas Prusias I kavatseb ta välja anda tegi Hannibal mürgiga enesetapu. Enne suremist olevalt ta jätnud maha kirja, kus seisis: "Vabastagem roomlased nii kaua kogetud ärevusest, kuna neil pole piisavalt kannatust vanamehe surma ootamiseks."

Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903.

• De Beer, Sir Gavin (1969). Hannibal: Challenging Rome's Supremacy. Viking Press. ISBN 978-0670360482
• Dodge, Theodore Ayrault (2004). Hannibal: A History of the Art of War Among the Carthaginians and Romans Down to the Battle of Pydna, 168 B.C., with a Detailed Account of the Second Punic War. Da Capo Press. ISBN 978-0-306-81362-7

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hannibal