Hübris

Hübris (vanakreeka keeles ὕβρις) või harvemini ka hybris, kirjeldab isiksuse omadust olla äärmiselt või ülemääraselt uhke^[1] või omada ohtlikku ning ülemäärast enesekindlust, mis esineb sageli kombinatsioonis arrogantsiga (või on selle sünonüümiks).^[2] Mõiste arrogantsus pärineb ladina sõnast adrogare, mis tähendab "tunnet, et inimesel on õigus nõuda teistelt inimestelt teatud hoiakuid ja käitumist". Arrogeerida tähendab "nõuet või enda valdusse võtmist ilma omamata selleks õigust, esitada alusetuid väiteid omamise kohta",^[3] või "nõudma või anastama ilma õiguseta või siis omistama ilma põhjuseta".^[4] Mõistet pretensioon seostatakse samuti mõistega hübris, kuid ta ei ole selle sünonüüm.^[5]

Uuringute kohaselt on hübris, ülbus, ja pretensioonikus seotud teatava võiduvajadusega (isegi kui see ei tähenda alati võitu), selle asemel, et pühenduda mingi kokkuleppe saavutamisele.^[6] Hübrist tajutakse tavaliselt pigem üksikisiku kui grupi tunnusena, kuigi ka grupile, kuhu kurjategija kuulub, võivad koos õigusvastaste tegudega kaasneda selle tagajärjed. Hübris viitab sageli kontakti kaotusele reaalsusega ning enda kompetentsi, saavutuste või võimete ülehindamisele. Nimisõnale hübris vastav omadussõna vorm on hübristlik.

Mõiste hübris pärineb Vanakreeka keelest,^[7] kus sellel oli sõltuvalt kontekstist mitu erinevat tähendust. Juriidilises kasutuses tähendas see kallaletungi või seksuaalkuritegusid ja avaliku vara vargust,^[8] religioosses mõttes aga jumalavastast üleastumist.^[9]

Vana-Kreeka päritolu

Üldine kasutamine

Vanakreeka keeles viitas hübris "nördimusele": tegevused, mis rikkusid loomulikku korda või häbistasid ja alandasid ohvrit, mõnikord vägivallatseja rõõmuks või rahulduseks. Mõnes kontekstis oli sellel terminil seksuaalne varjund.^[7] Häbi kandus sageli üle ka kurjategijale.^[10]

Õiguslik kasutamine

Õiguslikus mõttes hõlmasid hubristlikud seaduserikkumised seda, mida tänapäeval võib nimetada kallaletungiks, seksuaalkuriteoks või avaliku või püha vara varguseks. Vana Kreeka silmapaistva riigimehe ja kõnemehe Demosthenese kõnedest on teada kaks tuntud juhtumit. Need kaks näidet leidsid aset siis, kui Midias lõi teatris Demosthenesele rusikaga näkku (Midiase vastu ) ja teiseks siis, kui (Cononi vastu) kostja väidetavalt ründas meest ja röökis oma ohvri peale. Veel üks näide hübrisest ilmub raamatus Aischines Timarchuse vastu, kus Timarchust süüdistatakse hübrise seaduse rikkumises prostitutsiooni ja anaalvahekorra pärast. Aischines esitas selle põhjal hagi Timarchose vastu, et keelata tal poliitilise ametikoha õigused ja tema hagi rahuldati.^[8]

Vanas Ateenas käsitleti hübrist kui vägivalla kasutamist ohvri häbistamise eesmärgil (selles mõttes võib hübrise all mõelda ka vägistamist). Aristoteles määratles hübrist kui ohvri häbistamist, mitte sellepärast, mis juhtus toimepanijaga või mis võis juhtuda toimepanijaga, vaid ainult selle toimepanija enda rahulduse pärast:

tekitada ohvrile häbi, mitte selleks, et sinuga midagi juhtuks, ega sellepärast, et sinuga on midagi juhtunud, vaid ainult sinu enda rõõmuks. Hübris ei ole varasemate solvangute hüvitamine; see on kättemaks. Mis puudutab naudingut hübrisest, siis selle põhjus on järgmine: naiivsed mehed arvavad, et teisi halvasti koheldes muudavad nad enda üleoleku veelgi suuremaks.^[11]^[12]^[13]^[14]

Selle määratluse jaoks on üliolulised Vana-Kreeka mõisted au (τιμή) ja häbi (αἰδώς). Au mõiste ei hõlmanud mitte ainult au saaja ülendamist, vaid ka häbistatu alandamist läbi hübrise. See au kontseptsioon sarnaneb nullsummamänguga. Rush Rehm lihtsustab seda hübrise määratlust tänapäevase "julmuse, põlguse ja liigse vägivalla" mõistega.^[15]

Kaasaegne kasutus

Kaasaegses kasutuses mõistetakse hübrise all ülemäärast eneseuhkust, millega kaasneb veel ka ülbus ja arrogants.^[2] Hübrist on sageli seostatud alandlikkuse puudumisega. Mõnikord kaasneb hübris ka lihtsalt inimese teadmatusega. Süüdistus hübrises eeldab sageli seda, et tulemas on kannatus või karistus, sarnaselt Vanakreeka mütoloogias vahel esineva hübrise ja nemesise koosnemisega. Arvatakse, et vanasõna "uhkus kaob enne hävingut, kõrk vaim enne langemist" (piibli Õpetussõnade raamatust, 16:18) võtab kokku nüüdisaegse arusaama hübrisest. Hübrist on nimetatud ka "uhkuseks, mis pimestab", kuna see paneb hübrise toimepanija sageli käituma sedavõrd rumalal viisil, mis ei allu tervele mõistusele.^[16] Teisisõnu võib tänapäevast määratlust pidada ka "uhkuseks, millele on vahetult järgnemas langus".^[17]

Näiteid hübirisest esineb sageli kirjanduses, arhetüüpselt Kreeka tragöödiates ja väidetavalt kõige tuntumalt John Miltoni teoses " Kadunud paradiis ", kus Lucifer üritab sundida teisi ingleid teda kummardama, pärast mida Jumal ja süütud inglid heidavad to põrgusse, kus ta kuulutab: "Parem valitseda põrgus kui teenida taevas." Victor Mary Shelley Frankensteinis ilmutab hübrist püüdes saada suureks teadlaseks; ta loob elu tehnoloogiliste vahenditega, kuid hakkab lõpuks oma projekti kahetsema. Marlowe'i näidend "Doktor Faustus" kujutab samanimelist tegelast õpetlasena, kelle ülbus ja uhkus sunnivad teda sõlmima lepingu kuradiga ning säilitama oma upsakuse kuni surma ja hukatuseni, hoolimata asjaolust, et tal oleks lihtne olnud meelt parandada, kui ta oleks otsustanud seda teha.^[18]

Kindral George Armstrong Custer tõi 1876. aasta Little Big Horni lahinguga kulmineeruvate otsuste puhul ajaloolise näite hübrisest; kui ta hüüatas apokrüüfselt: "Kust kõik need neetud indiaanlased siia tulid?"^[19]

Larry Walli sõnul on "programmeerija kolm suurt voorust: laiskus, kannatamatus ja hübris ".^[20]

Mõistet hübris on hakatud kasutama ka Vladimir Putini viimase aja tegevuste iseloomustamiseks.^[21] ^[22]

Arrogantsus

Oxfordi inglise sõnaraamat defineerib "arrogantsust" kui "kõrget või ülehinnatud arvamust oma võimete, tähtsuse jms kohta, mis tekitab liigset enesekindlust või tunnet või suhtumist, et ollakse teistest parem [. . . ]." Adrian Davies peab arrogantsi üldisemaks ja vähem karmimaks kui hübrist.^[23]

Religioosne kasutamine

Vana-Kreekas

Kreekakeelne sõna patu kohta hamartia (ἁμαρτία) tähendas algselt vanas dialektis "viga" ja seetõttu kasutasid luuletajad nagu Hesiodos ja Aischylos sõna "hübris" jumalatevastaste üleastumiste kirjeldamiseks.^[9] Levinud viis hübrise toimepanemiseks oli see, kui surelik väitis, et ta on teatud oskuste või omaduste poolest jumalast parem. Sellised väited jäid harva karistamata ja nii muutus noor andekas kuduja Arachne ämblikuks, kui ta ütles, et tema oskused ületasid jumalanna Athena omasid. Täiendavate näidete hulka kuuluvad Icarus, Phaethon, Salmoneus, Niobe, Cassiopeia, Tantalus ja Tereus .^[24]

Sellised näited ei piirdunud mitte ainult müütidega vaid arvatavasti ka teatud ajaloolised tegelased said oma karistuse hübrise tõttu läbi oma arrogantsi. Üks selline tegelane oli kuningas Xerxes, nagu teda kujutatakse Aischylose näidendis "Pärslased " kes ehitas pontoonsilla üle Hellespontose et selle abil vallutada Kreeka, kuid kes sai alandava kaotuse osaliseks.

Kõigile nendele näidetele on omane piiride rikkumine, kuna kreeklased uskusid, et Moirad (Μοῖραι) olid määranud igal olendi vabadusele kindlad piirid, mida isegi jumalad ei tohtinud ületada.^[25]

Kristluses

Vanas Testamendis tähendab "hübris ohjeldamatut uhkust, ülemeelsust või arrogantsi, mille tagajärjeks on sageli saatuslik kättemaks või vihavaen ". Õpetussõnad 16:18 ütleb: "Uhkus tuleb enne hukatust, üleolev vaim enne langemist."^[26]

Sõna hübris, nagu seda kasutatakse Uues Testamendis, on paralleelne heebrea sõnaga pasha, mis tähendab "üleastumist". See esitab uhkust, mis "paneb inimese Jumalat trotsima", mõnikord sel määral, et inimene peab ennast Jumalaga võrdseks.^[27] Erinevlt sellest oli tavaline vaste sõnale "patt" hamartia, mis viitab eksimusele ja mis peegeldab inimese seisundi keerukust. Selle tagajärjeks on pigem süü kui otsene karistus (nagu hübrise puhul).

C. S. Lewis kirjutas ajakirjas Mere Christianity, et uhkus on "jumalavastane" seisund, olukord, kus ego ja mina on Jumalaga otseselt vastandatud. "Ebapuhtus, viha, ahnus, joobumus ja kõik see on sellega võrreldes pelgalt nõmedad; alles uhkuse kaudu sai kuradist kurat; uhkus viib kõikide teiste pahedeni; see on täielik jumalavastane meeleseisund."^[28]

Viited

↑ "Examples and Definition of Hubris in Literature". Literary Devices (Ameerika inglise). 1. detsember 2020. Vaadatud 23. aprillil 2021.
↑ ^2,0 ^2,1 Picone, P. M.; Dagnino, G. B.; Minà, A. (2014). "The origin of failure: A multidisciplinary appraisal of the hubris hypothesis and proposed research agenda". Academy of Management Perspectives. 28 (4): 447–68. DOI:10.5465/amp.2012.0177.
↑ Webster's New Collegiate Dictionary, p. 63, G. & C. Merriam Company (8th ed. 1976).
↑ Webster's New World Dictionary of the American Language, p. 77 (2d Coll. ed. 1978).
↑ Yasmin (7. juuni 2019). "O que é uma pessoa arrogante? Por que evitar a arrogância?". Definição.net (Brasiilia portugali). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2024. Vaadatud 16. aprillil 2020.
↑ "What Makes the Arrogant Person So Arrogant?". Psychology Today (inglise). Vaadatud 16. aprillil 2020.
↑ ^7,0 ^7,1 David Cohen, "Law, society and homosexuality or hermaphrodity in Classical Athens" in Studies in ancient Greek and Roman society By Robin Osborne; p. 64
↑ ^8,0 ^8,1 Aeschines "Against Timarchus" from Thomas K. Hubbard's Homosexuality in Greece and Rome: A Sourcebook of Basic Documents
↑ ^9,0 ^9,1 The Editors of Encyclopaedia Britannica, "Hubris", Encyclopaedia Britannica
↑ Cartledge; Paul Millett (2003). Nomos: Essays in Athenian Law, Politics and Society. Cambridge University Press. Lk 123. ISBN 978-0-521-52209-0. Vaadatud 14. novembril 2011.
↑ Aristotle, Rhetoric 1378b.
↑ Cohen, David (1995). Law, Violence, and Community in Classical Athens. Cambridge University Press. Lk 145. ISBN 0521388376. Vaadatud 6. märtsil 2016.
↑ Ludwig, Paul W. (2002). Eros and Polis: Desire and Community in Greek Political Theory. Cambridge University Press. Lk 178. ISBN 1139434179. Vaadatud 6. märtsil 2016.
↑ Skof, Lenart; Hawke, Shé M. (15. veebruar 2021). Shame, Gender Violence, and Ethics: Terrors of Injustice (inglise). Rowman & Littlefield. ISBN 978-1-7936-0468-2.
↑ Rehm, Rush (2014). Radical Theatre: Greek Tragedy in the Modern World. Google Books: A&C Black. Lk 75. ISBN 9781472502339. Vaadatud 2. oktoobril 2018.
↑ Hollow, Matthew (2014). "The 1920 Farrow's Bank Failure: A Case of Managerial Hubris". Journal of Management History. Durham University. 20 (2): 164–178. DOI:10.1108/JMH-11-2012-0071. Vaadatud 1. oktoobril 2014.
↑ PH, Gaines B. Jackson, BS, MS, Dr (23. august 2016). Rape of the American Constitution By Its Own Government: Political Truth (inglise). Hillcrest Publishing Group. ISBN 978-1-63413-998-4.
↑ "Hubris - Examples of Hubris in Literature". Literary Devices. Detsember 2020.
↑ Morson, Gary Saul (28. juuni 2011). The Words of Others: From Quotations to Culture. New Haven. Connecticut: Yale University Press. Lk 176. ISBN 9780300167474. Vaadatud 5. märtsil 2016. “Proving that it is better to be mustered out of the militia than it is to be custered out of the cavalry.”
↑ Wall, Larry; Schwartz, Randal L.; Christiansen, Tom; Potter, Stephen (1991). Wall, Larry; Talbot, Steve (toim-d). Programming Perl. Unix Programming (2 ed.). O'Reilly & Associates (avaldatud 1996). Lk xiii. ISBN 9781565921498. Vaadatud 22. augustil 2020. We will encourage you to develop the three great virtues of a programmer: laziness, impatience, and hubris.
↑ "Hubris and isolation led Vladimir Putin to misjudge Ukraine". Washington Post. 11. aprill 2022.
↑ "Lord Owen on Putin's hubris". Ekathimerini. 7. märts 2022.
↑ Davies, Adrian (2011). "How Can Human Nature and Corporate Governance Be Reconciled?". The Globalisation of Corporate Governance: The Challenge of Clashing Cultures (reprint ed.). London: Routledge (avaldatud 2016). Lk 68. ISBN 9781317030102. Vaadatud 22. augustil 2020. [...] hubris – a form of overweening pride and arrogance. [...] In modern usage hubris is an extreme form of arrogance, often in the face of facts [...].
↑ Roman, Luke; Roman, Monica (2010). Encyclopedia of Greek and Roman Mythology (inglise). Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-2639-5.
↑ Cornelius Castoriadis. Ce qui fait la Grèce, tome 1: D'Homère à Héraclite, chapitre V. Editeur: Seuil (9 mars 2004).
↑ Andrew Fellows, 2019, Gaia, Psyche and Deep Ecology: Navigating Climate Change in the Anthropocene.
↑ Stanley J. Grenz, Theology for the Community of God, Pub: Wm. B. Eerdmans Publishing, 2000 - "The Greek word hubris, which occurs occasionally in the New Testament (e.g., Acts 27:10, 21; 2 Cor.12:10). parallels the Hebrew pasha. William Barclay offers a helpful definition of the term. Hubris, he writes, 'is mingled pride and cruelty. Hubris is the pride which makes a man defy God, and the arrogant contempt which makes him trample on the hearts of his fellow men.' [...] Hence, it is the forgetting of personal creatureliness and the attempt to be equal with God."
↑ Lewis, C.S. (2001). Mere Christianity : a revised and amplified edition, with a new introduction, of the three books, Broadcast talks, Christian behaviour, and Beyond personality. San Francisco: Harper. ISBN 978-0-06-065292-0.

[1] "Examples and Definition of Hubris in Literature". Literary Devices (Ameerika inglise). 1. detsember 2020. Vaadatud 23. aprillil 2021.

[Picone-2] 2,0 ^2,1 Picone, P. M.; Dagnino, G. B.; Minà, A. (2014). "The origin of failure: A multidisciplinary appraisal of the hubris hypothesis and proposed research agenda". Academy of Management Perspectives. 28 (4): 447–68. DOI:10.5465/amp.2012.0177.

[3] Webster's New Collegiate Dictionary, p. 63, G. & C. Merriam Company (8th ed. 1976).

[4] Webster's New World Dictionary of the American Language, p. 77 (2d Coll. ed. 1978).

[ancient1-5] Yasmin (7. juuni 2019). "O que é uma pessoa arrogante? Por que evitar a arrogância?". Definição.net (Brasiilia portugali). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2024. Vaadatud 16. aprillil 2020.

[6] "What Makes the Arrogant Person So Arrogant?". Psychology Today (inglise). Vaadatud 16. aprillil 2020.

[superstition2-7] 7,0 ^7,1 David Cohen, "Law, society and homosexuality or hermaphrodity in Classical Athens" in Studies in ancient Greek and Roman society By Robin Osborne; p. 64

[superstition3-8] 8,0 ^8,1 Aeschines "Against Timarchus" from Thomas K. Hubbard's Homosexuality in Greece and Rome: A Sourcebook of Basic Documents

[superstition4-9] 9,0 ^9,1 The Editors of Encyclopaedia Britannica, "Hubris", Encyclopaedia Britannica

[10] Cartledge; Paul Millett (2003). Nomos: Essays in Athenian Law, Politics and Society. Cambridge University Press. Lk 123. ISBN 978-0-521-52209-0. Vaadatud 14. novembril 2011.

[11] Aristotle, Rhetoric 1378b.

[law-12] Cohen, David (1995). Law, Violence, and Community in Classical Athens. Cambridge University Press. Lk 145. ISBN 0521388376. Vaadatud 6. märtsil 2016.

[eros-13] Ludwig, Paul W. (2002). Eros and Polis: Desire and Community in Greek Political Theory. Cambridge University Press. Lk 178. ISBN 1139434179. Vaadatud 6. märtsil 2016.

[14] Skof, Lenart; Hawke, Shé M. (15. veebruar 2021). Shame, Gender Violence, and Ethics: Terrors of Injustice (inglise). Rowman & Littlefield. ISBN 978-1-7936-0468-2.

[15] Rehm, Rush (2014). Radical Theatre: Greek Tragedy in the Modern World. Google Books: A&C Black. Lk 75. ISBN 9781472502339. Vaadatud 2. oktoobril 2018.

[16] Hollow, Matthew (2014). "The 1920 Farrow's Bank Failure: A Case of Managerial Hubris". Journal of Management History. Durham University. 20 (2): 164–178. DOI:10.1108/JMH-11-2012-0071. Vaadatud 1. oktoobril 2014.

[17] PH, Gaines B. Jackson, BS, MS, Dr (23. august 2016). Rape of the American Constitution By Its Own Government: Political Truth (inglise). Hillcrest Publishing Group. ISBN 978-1-63413-998-4.

[18] "Hubris - Examples of Hubris in Literature". Literary Devices. Detsember 2020.

[19] Morson, Gary Saul (28. juuni 2011). The Words of Others: From Quotations to Culture. New Haven. Connecticut: Yale University Press. Lk 176. ISBN 9780300167474. Vaadatud 5. märtsil 2016. “Proving that it is better to be mustered out of the militia than it is to be custered out of the cavalry.”

[20] Wall, Larry; Schwartz, Randal L.; Christiansen, Tom; Potter, Stephen (1991). Wall, Larry; Talbot, Steve (toim-d). Programming Perl. Unix Programming (2 ed.). O'Reilly & Associates (avaldatud 1996). Lk xiii. ISBN 9781565921498. Vaadatud 22. augustil 2020. We will encourage you to develop the three great virtues of a programmer: laziness, impatience, and hubris.

[21] "Hubris and isolation led Vladimir Putin to misjudge Ukraine". Washington Post. 11. aprill 2022.

[22] "Lord Owen on Putin's hubris". Ekathimerini. 7. märts 2022.

[23] Davies, Adrian (2011). "How Can Human Nature and Corporate Governance Be Reconciled?". The Globalisation of Corporate Governance: The Challenge of Clashing Cultures (reprint ed.). London: Routledge (avaldatud 2016). Lk 68. ISBN 9781317030102. Vaadatud 22. augustil 2020. [...] hubris – a form of overweening pride and arrogance. [...] In modern usage hubris is an extreme form of arrogance, often in the face of facts [...].

[24] Roman, Luke; Roman, Monica (2010). Encyclopedia of Greek and Roman Mythology (inglise). Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-2639-5.

[25] Cornelius Castoriadis. Ce qui fait la Grèce, tome 1: D'Homère à Héraclite, chapitre V. Editeur: Seuil (9 mars 2004).

[superstition1-26] Andrew Fellows, 2019, Gaia, Psyche and Deep Ecology: Navigating Climate Change in the Anthropocene.

[superstition6-27] Stanley J. Grenz, Theology for the Community of God, Pub: Wm. B. Eerdmans Publishing, 2000 - "The Greek word hubris, which occurs occasionally in the New Testament (e.g., Acts 27:10, 21; 2 Cor.12:10). parallels the Hebrew pasha. William Barclay offers a helpful definition of the term. Hubris, he writes, 'is mingled pride and cruelty. Hubris is the pride which makes a man defy God, and the arrogant contempt which makes him trample on the hearts of his fellow men.' [...] Hence, it is the forgetting of personal creatureliness and the attempt to be equal with God."

[28] Lewis, C.S. (2001). Mere Christianity : a revised and amplified edition, with a new introduction, of the three books, Broadcast talks, Christian behaviour, and Beyond personality. San Francisco: Harper. ISBN 978-0-06-065292-0.

[1]