Moirad

Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena:

Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal;
Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi;
Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid.

Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku.

"Iliases" ei olnud moirade arv ega nimed veel välja kujunenud. Varasemais allikais väidetakse ka, et moirad olevat sündinud ühest vanemast: kaosest (Chaos), ööst (Nyx) või saatusest (Ananke).

Moirad esinevad müüditegelastena harva, ainult müütides Admetosest ja Meleagrosest.

Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel.

Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima.