Dubravka Šuica

Dubravka Šuica
Dubravka Šuica (2022)
Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia eest vastutav asepresident
Ametis
Ametisse asumise aeg 1. detsember 2019
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg 1. juuli 2013 – 30. november 2019
Dubrovniki linnapea
Ametiaeg 25. mai 2001 – 30. juuni 2009
Eelnev	Vido Bogdanović
Järgnev	Andro Vlahušić
Horvaatia parlamendi liige
Ametiaeg 2. veebruar 2000 – 22. detsember 2011
Isikuandmed
Sünninimi	Dubravka Luetić
Sünniaeg	20. mai 1957 (67-aastane) Dubrovnik
Erakond	Horvaatia Demokraatlik Liit (alates 1990)
Abikaasa	Stijepo Šuica
Lapsed	1
Alma mater	Zagrebi ülikool

Dubravka Šuica (neiupõlvenimega Dubravka Luetić; sündinud 20. mail 1957 Dubrovnikis) on Horvaatia poliitik. Ta on alates 1. detsembrist 2019 Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia eest vastutav asepresident von der Leyeni komisjonis. Alates septembrist 2024 on ta Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna voliniku kandidaat von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 5. novembril 2024.

Ta on lõpetanud 1981. aastal Zagrebi Ülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduskonna inglise keele ja kirjanduse ning saksa keele erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta 20 aastat Dubrovnikis keskkooliõpetaja, ülikooli õppejõu ja koolidirektorina.

Enne Horvaatia esimesi demokraatlikke valimisi 1990. aastal astus ta paremtsentristliku Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ) liikmeks. Aastatel 1998–2014 töötas ta HDZ Dubrovniki piirkonnajuhina.

2001. aastal valiti Dubravka Šuica Dubrovniki esimeseks naislinnapeaks. Ta oli ka üks esimesi naislinnapeasid Horvaatia suurlinnades tänapäeva Horvaatias. Ta valiti tagasi 2005. aastal ja töötas linnapeana kuni 2009. aastani.

Ta valiti Horvaatia parlamendi liikmeks kolm korda – 2000., 2003. ja 2007. aasta parlamendivalimistel ja oli Horvaatia parlamendi liige kuni 2011. aastani, olles mitme parlamendikomisjoni liige. Muu hulgas oli ta aastatel 2000–2003 pere-, noorte- ja spordikomisjoni esimees ning Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise perioodil (2007–2011) ka Euroopa asjade komisjoni aseesimees.

2004. aastal valiti ta Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi üheks asepresidendiks. Ta valiti sellele ametikohale tagasi aastatel 2006, 2008, 2010 ja 2012.

2012. aasta oktoobris valiti ta Euroopa Rahvapartei Naisühenduse asepresidendiks. Sellel ametikohal on ta tänapäevani.

2012. aasta mais valiti Dubravka Šuica HDZ aseesimeheks. Ta oli ka HDZ välis- ja Euroopa asjade komisjoni esimees.

2013. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Horvaatias valiti Dubravka Šuica Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta vannutati ametisse 1. juulil 2013 pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta uuesti Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta oli HDZ nimekirjas teisel kohal. Ta oli Euroopa Parlamendi Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovoga suhtlemise delegatsiooni üks aseesimeestest, samuti osales ta eri komisjonides, nagu ENVI ja AFET, kus töötas aastatel 2016–2019 asepresidendina, TRAN, FEMM ja Ameerika Ühendriikidega suhtlemise delegatsioon.

2019. aasta juunis valiti ta Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimeseks asepresidendiks.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti Dubravka Šuica kolmandat korda Euroopa Parlamendi liikmeks.

Aastatel 2013–2019 oli ta ka Horvaatia Euroopa Rahvapartei delegatsiooni juht Euroopa Parlamendis.

2019. aasta augustis esitas Horvaatia valitsus Dubravka Šuica Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks ning 10. juulil 2019 nimetas ametisse valitud president Ursula von der Leyen ta demokraatia ja demograafia eest vastutava asepresidendi kandidaadiks. Alates 1. detsembrist 2019 on ta Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia eest vastutav asepresident von der Leyeni komisjonis. Tema vastutusvaldkonda kuuluvad kodanike Euroopa Liidu asjades kaasarääkimise võimaluste suurendamine, Euroopa tuleviku konverentsi korraldamine ja tagamine, et Euroopa Liidu poliitika kujundamisel võetaks arvesse demograafiliste muutuste mõju ja tagajärgi.^[1]

Šuica oli esimene Eestit külastanud von der Leyeni komisjoni volinik (peale Kadri Simsoni). 15.–16. jaanuaril 2020 toimunud visiidi ajal kohtus ta Eesti peaminister Jüri Ratase, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ning kodanike huvirühmade esindajatega. 16. jaanuaril 2020 esines ta Tartu Ülikooli raamatukogus tehnoloogia arengu ja rahvastikupoliitika avalikul arutelul.^[2]

Alates septembrist 2024 on ta Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna voliniku kandidaat von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 5. novembril 2024. Ta on uues komisjonis üks kolmest (Olíver Várhelyi, Wopke Hoekstra kõrval) volinikust, kellel on see teine ametiaeg Euroopa Komisjoni volinikuna. Valdis Dombrovskisel on kolmas ja Maroš Šefčovičil neljas ametiaeg.

v r Von der Leyeni komisjon (2019–2024)
President	Ursula von der Leyen
Juhtivad asepresidendid	Valdis Dombrovskis Frans Timmermans (kuni 22. augustini 2023) Maroš Šefčovič (juhtiv asepresident alates 22. augustist 2023, varem asepresident) Margrethe Vestager
Asepresidendid	Josep Borrell Věra Jourová Margarítis Schinás Dubravka Šuica
Volinikud	Thierry Breton Helena Dalli Elisa Ferreira Marija Gabriel (kuni 15. maini 2023) Paolo Gentiloni Johannes Hahn Phil Hogan (kuni 26. augustini 2020) Iliana Ivanova (alates 19. septembrist 2023) Ylva Johansson Stélla Kyriakídou Janez Lenarčič Mairead McGuinness (alates 12. oktoobrist 2020) Didier Reynders Nicolas Schmit Kadri Simson Virginijus Sinkevičius Jutta Urpilainen Adina Vălean Olivér Várhelyi Janusz Wojciechowski Wopke Hoekstra (alates 9. oktoobrist 2023)