Berliini protsess
Berliini protsess on diplomaatiline algatus, mis on seotud Euroopa Liidu tulevase laienemisega. See algas 2014. aasta Lääne-Balkani konverentsiga Berliinis. See toimib selleks, et tugevdada ja säilitada Euroopa Liidu integratsiooniprotsessi dünaamikat, pidades silmas suurenenud euroskeptitsismi ja komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri väljakuulutatud viieaastast moratooriumit laienemisele.
Olemus
[muuda | muuda lähteteksti]Berliini protsess on valitsustevaheline koostööalgatus, mille eesmärk on taaselustada mitmepoolseid sidemeid Lääne-Balkani ja valitud ELi liikmesriikide vahel ning parandada Lääne-Balkani piirkondlikku koostööd infrastruktuuri ja majandusarengu küsimustes. See on üks Merkeli kolmanda valitsuskabineti diplomaatilisi algatusi Kagu-Euroopas. Seda täiendavad algatused, mis on seotud konkreetsete Kagu-Euroopa riikidega (nt Saksa-Briti diplomaatiline algatus Bosnia ja Hertsegoviina ELiga ühinemiseks).
Seotud riigid
[muuda | muuda lähteteksti]Algatus hõlmab kõiki Lääne-Balkani riike: nelja, kes kandideerivad ELi liikmeiks (Montenegro, Serbia, Põhja-Makedoonia, Albaania) ja kahte potentsiaalset kandidaati (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo). Samuti on sellega seotud mõned ELi liikmesriigid (st Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Sloveenia) ning üks kolmas riik – Ühendkuningriik.
Eesistujad
[muuda | muuda lähteteksti]2020. aasta eesistujariikideks olid ühiselt Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- 2015. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Viinis
- 2016. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Pariisis
- 2017. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Triestes
- 2018. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Londonis
- 2019. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Poznańis
- 2020. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Sofias
- 2021. aasta Lääne-Balkani tippkohtumine Berliinis