Annie Oakley

See artikkel räägib isikust; filmi kohta vaata artiklit Annie Oakley (film).

Annie Oakley (sündinud Phoebe Ann Mosey; 13. august 1860 – 3. november 1926) oli Ameerika täpsuslaskur ja meelelahutaja.

Oakley hämmastav anne ja kuulsus tõid talle peaosa Buffalo Billi Metsiku Lääne etenduses, mis tegi temast ühe esimese Ameerika naisstaari.

Oakley omandas küttimisoskuse juba lapsena, et toita oma kehval järjel perekonda Ohio lääneosas. 15-aastaselt võitis ta laskevõistluses kogenud laskurit Frank E. Butlerit, kellega ta abiellus 1876. aastal. Paar liitus Buffalo Billi rändetendusega 1885. aastal, esinedes Euroopas kuningaperede ja teiste riigipeade ees. Annie Oakley hämmastas publikut oma abikaasa käest sigarit tulistades või 30 sammu kauguselt mängukaardi servi lõhestades. Ta teenis rohkem kui keegi teine, välja arvatud Buffalo Bill ise.

Pärast 1901. aasta ränka raudteeõnnetust pidi ta leppima lihtsamate etteastetega ja käis esinemas tema karjäärist kirjutatud näidendis. Ta õpetas naisi laskma, olles veendunud, et naised peavad ennast kaitsma õppima. Tema etteastet filmiti ühe Thomas Edisoni esimese salvestuse tarvis 1894. aastal. Pärast ta surma on tema elulugu kohandatud muusikalide ja filmide jaoks, sealhulgas filmis "Annie Get Your Gun".

Annie Oakley sündis (Phoebe Ann (Annie) Mosey)^[1][2][3] 1860. aastal palkhütis Darke'i maakonnas Ohio osariigis. Selle koha läheduses on kivile kinnitatud tahvel, mille Annie Oakley komitee pani 1981. aastal, 121 aastat pärast tema sündi.^[4] Annie vanemad olid Pennsylvania Blairi maakonnast Hollidaysburgist pärit inglise päritolu kveekerid.^[5][6] Annie oli üheksast lapsest viies.^[7] Isa surma tõttu perekond vaesus ja Annie ei käinud sel ajal regulaarselt koolis, jätkates õpinguid hiljem teismelisena ja täiskasvanueas.^[8]

Annie hakkas lõkse seadma enne seitsmeaastaseks saamist ning püssist laskma ja küttima kaheksa-aastaselt, et toita oma õdesid-vendi ja lesestunud ema. Ta müüs kütitud ulukid Greenville'i kohalikele elanikele ja kaupmeestele, kes saatsid need Cincinnati ja teiste linnade hotellidele. Ta müüs saakloomi ka Ohio põhjaosa restoranidele ja hotellidele. 15-aastasena tasus ta ema talu laenu.^[9][10]

Annie sai peagi piirkonnas tuntuks. 1875. aasta tänupühal toimus Cincinnatis Baughmani ja Butleri täpsuslaskmisetendus.^[11] Rändetenduse laskur ja endine koertetreener Frank E. Butler (1847–1926), Iiri immigrant, sõlmis Cincinnati hotelliomaniku Jack Frostiga 100 dollari suuruse kihlveo, et Butler laseb täpsemalt kui ükski kohalik täpsuslaskur.^[12] Hotellipidaja korraldas võistluse Butleri ja 15-aastase Annie vahel. Pärast 25 lasku kaotas Butler matši ja kihlveo.^[11] Teise kirjelduse kohaselt Butler küll tabas oma viimasel lasul, kuid lind suri väljaspool lasketiiru.^[13] Butler hakkas hiljem Anniega kurameerima ja nad abiellusid aasta pärast.^[14][15] Lapsi neil ei olnud.^[11]

Annie ja Frank Butler elasid mõnda aega Cincinnatis. Oakley, lavanimi, mille ta võttis, kui ta Frankiga koos esinema hakkas, arvatakse olevat pandud Oakley linnaosa järgi, kus nad elasid. Mõned inimesed usuvad nime pärinevat mehelt, kes oli lapsena tema rongipileti eest tasunud.^{[3][16][17][18]}

Nad liitusid Buffalo Billi Metsiku Lääne sõuga 1885. aastal. Oakleyle anti kaasesineja Istuva Sõnni poolt hüüdnimi "Watanya Cicilla", mida reklaamides tõlgiti kui "Väike Täpsuskütt".

Tema esimeste esinemiste ajal Buffalo Billi etenduses tekkis Oakley rivaalitsemine teise laskuri Lillian Smithiga. Smith oli Oakleyst üksteist aastat noorem, 15-aastane. See võis olla peamine põhjus, miks Oakley oma tegelikku vanust hiljem muutis, kuna Smithi vastu tundis ajakirjandus suuremat huvi.^[19] Oakley lahkus mõneks ajaks Buffalo Billi sõust, kuid naasis kaks aastat hiljem, pärast Smithi lahkumist, just enne 1889. aasta Pariisi maailmanäitust. Ta teenis rohkem kui ükski teine sõus esineja peale Buffalo Billi enda. Ta esines lisatulu saamiseks ka paljudes teistes etendustes.^[20]

Euroopas esines ta Ühendkuningriigi kuninganna Victoria, Itaalia kuninga Umberto I, Prantsusmaa presidendi Marie François Sadi Carnot' ja teiste riigipeade ees. Väidetavalt lasi Oakley äsja kroonitud Saksamaa keiser Wilhelm II soovil tema sigareti otsast tuha ära.^[21] 25 aastat hiljem kirjutas Oakley Wilhelm II-le ja palus luba laskmist korrata. Sellega vihjas ta Wilhelm II-le kui I maailmasõja algatajale ja soovile ta selle eest maha lasta. Wilhelm II sellele kirjale ei vastanud.^[22]

Oakley toetas naiste osalemist Ameerika Ühendriikide relvajõududes. Ta kirjutas 5. aprillil 1898 kirja president William McKinleyle, pakkudes valitsusele 50 naislaskurist koosnevat üksust, mis osaleks oma relvade ja laskemoonaga, kui USA peaks Hispaaniaga sõtta minema.^[23] Kui Hispaania-Ameerika sõda puhkes, siis Oakley pakkumist vastu ei võetud. Teine president Theodore Roosevelt aga nimetas oma vabatahtlike ratsaväe Rough Ridersiks Buffalo Billi metsiku lääne sõu ühe trupi järgi, kus Oakley oli peaesineja.

1901. aastal (samal aastal kui McKinley tapeti) sai Oakley rongiõnnetuses raskelt vigastada, kuid paranes pärast ajutist halvatust ja viit lülisambaoperatsiooni. Ta lahkus Buffalo Billi etendusest ja alustas 1902. aastal näitlejakarjääri spetsiaalselt tema jaoks kirjutatud lavastuses "The Western Girl". Oakley karakteri nimi oli Nancy Berry, kes võitles püstoli, vintpüssi ja köie abil kurjategijate kamba vastu.^[5]

Arvatakse, et Oakley õpetas kogu oma karjääri jooksul relva kasutama rohkem kui 15 000 naist. Oakley oli veendunud, et naiste jaoks on ülioluline õppida relva kasutama, mitte ainult füüsilise ja vaimse harjutusena, vaid ka enda kaitsmiseks. Ta ütles: "Ma tahaksin, et iga naine oskaks relvaga käituda sama loomulikult nagu lastega."^[6]