Alvin Kraenzlein
Alvin Christian Kraenzlein (12. detsember 1876 Milwaukee – 6. jaanuar 1928 oli USA kergejõustiklane, kes võitis 1900. aasta suveolümpiamängudel neli individuaalset esikohta (selle eest anti hõbemedalid): 60 meetri jooksus (7,0; maailmarekord), kaugushüppes (7.185; 15. juuli; olümpiarekord; hooaja 3. tulemus) ning 110 (15,4; olümpiarekord) ja 200 meetri tõkkejooksus (25,4; 16. juuli). See on seniajani jäänud kergejõustiklaste rekordsaavutuseks ühtede olümpiamängude raames. Kõik võidud leidsid aset kolme päeva sees. Kraenzlein on tänapäevase tõkkejooksutehnika isa.
Kraenzleini vanemad emigreerusid Austriast USA-sse ja asusid elama Milwaukeesse. Mõnedel andmetel sündis Kraenzlein Austrias.
Juba poisina paistis ta ümbruskonnas silma kiire jooksuga.
Ta oli mitmekülgne sportlane. Keskkoolis võitis ta kord ühel võistlusel seitse ala. Esimesel Wusconsini osariigi keskkoolide vahelisel kergejõustikuvõistlusel 1895 võitis Kraenzlein (Milwaukee East Division) 100 meetri jooksu, kõrgete tõketega tõkkejooksu, madalate tõketega tõkkejooksu, kaugushüppe ja kuulitõuke.
Kraenzlein astus 1895 Wisconsini ülikooli. Tema esimene suurem tiitlivõistlus oli Ameerika Ülikoolide Assotsiatsiooni (AAU) rahvuslike meistrivõistluste 220 jardi tõkkejooks 1897, mille ta võitis (25,0; sirge rada). Sama aasta septembris läks ta üle Pennsylvania ülikooli hambaarstiks õppima.
Ta võitis AAU rahvuslikel meistrivõistlustel 1898. ja 1899. aastal 120 (15,6 ja 15,8) ja 220 jardi tõkkejooksu (25,6 ja 26,2) ning 1899. aasta meistrivõistlustel ka kaugushüppe (23–5). Pennsylvania ülikooli eest võisteldes võitis ta IC4A (Intercollegiate Association of Amateur Athletes of America) meistrivõistlused mõlemas tõkkejooksus kolmel järjestikusel aastal 1898–1900. Ta võitis 1898 IC4A meistrivõistlused kaugushüppes ning sai 1899. aasta võistlustel 26. mail rekordilised 18 punkti, võites ka 100 jardi jooksu ja tulles kaugushüppes teiseks, mis tõi Pennsylvania ülikooli võistkonnale võidu. Ta võitis 7 USA tiitlivõistlust.
1900 Kraenzlein AAU võistlustel ei osalenud, sest ta valmistus Inglismaal Pariisi olümpiamängudeks. Ta võitis Suurbritannia meistrivõistlused 120 jardi tõkkejooksus ja kaugushüppes. Edasi läks ta olümpiamängudele, kus ta võitis oma neli esikohta.
Kraenzlein kasutas tõkkejooksus uudset sirgete jalgade tehnikat. Enne teda lihtsalt hüpati üle tõkete, kuidas osati. Tema töötas välja praeguse tehnika alused: esimene jalg on sirge (see "visatakse" üle tõkke) ja teine jalg on alla kägardatud, kahe tõkke vahele jääb kolm sammu.
Ta püstitas kaks maailmarekordit (120 jardi 15,2 Chicagos 18. juunil 1898) tõkkejooksus ja viis maailmarekordit kaugushüppes. 220 jardi maailmarekord jäi ületamata 26 aastaks. Kõik kaugushüpperekordid pärinevad aastast 1899: kolm võistlustelt Penn Relays aprillis (7.40 Philadelphias 29. aprillil, 7.42 ja 7.43 (24-4,50) New Yorgis 26. mail ja kaks IC4A meistrivõistlustelt mais. Kaugushüpperekord jäi 33 aastaks Pennsylvania ülikooli rekordiks.
Kraenzleini suur konkurent oli Syracuse’i sportlane Meyer Prinstein (või Myer Prinstein). 1900. aasta Pariisi olümpiamängudel oli tollane maailmarekordiomanik Prinstein pärast kvalifikatsioonivõistlust (tõenäoliselt reedel, (13. juulil) kaugushüppes juhtimas, ent temale kui metodistliku Syracuse'i ülikooli üliõpilasele, nagu ka paljudele teistele USA üliõpilassportlastele anti korraldus pühapäeval mitte võistelda. Ta nõustus sellega, kuigi ta ei olnud kristlane, vaid pigem judaism ja tema sabat oli hoopis laupäeval, mil toimusid kvalifikatsioonivõistlused. Kaugushüppe finaal oli pühapäeval (15. juulil; see kanti viimasel hetkel üle pühapäevale, sest 14. juuli oli Prantsusmaa rahvuspüha. Kraenzlein võitis kaugushüppe, hüpates finaalis Prinsteini kvalifikatsioonivõistluste tulemustest ühe sentimeetri võrra kaugemale. Prinstein, kes sai kvalifikatsioonivõistluste tulemuse põhjal teise koha, olevat olnud Kraenzleinile finaalis võistlemise pärast nii vihane, et hammustas teda näkku. See toimus ilmselt järgmisel päeval pärast finaali (esmaspäeval), kui Prinstein (kes ilmselt eeldas, et ka Kraenzlein ei võistle, sest Kraenzlein olevat seda lubanud) asjast teada said ja nad omavahel rusikavõitluse pidasid. Kumb peale jäi, pole teada.
Kui Kraenzlein oma sportlaskarjääri lõpetas, oli ta maailmarekordiomanik 60 meetri jooksus, 110 meetri (15,6 s ja 15,4 s Pariisi olümpiamängudel 14. juunil 1900) ja 120 jardi kõrgete tõketega tõkkejooksus (1901. aastal 15,4 s), 200 meetri ja 220 jardi madalate tõketega tõkkejooksus ning endine maailmarekordiomanik kaugushüppes. Tema 220 jardi tõkkejooksu rekord 23,6 sekundit püsis 26 aastat.
Kraenzleini kõnnak olevat olnud voolav, kuid jõuline. Ta olevat tundnud end joostes sama mugavalt kui teised inimesed magades.
Pärast Pennsylvania ülikooli lõpetamist 1901 töötas Kraenzlein viis aastat hambaarstina ja pärast seda tegeles põhiliselt treeneritööga. 1910–1913 treenis ta Michigani ülikooli jooksjaid (ja ka jalgpallureid). Seejärel palgati ta 1913 treenima Saksamaa võistkonda 1916. aasta olümpiamängudeks. Mängud lükati sõja tõttu edasi ja Kraenzlein läks USA-sse tagasi. Pärast sõjaväeteenistust oli Kraenzlein 1922. aastani Pennsylvania ülikoolis abitreener. Mõnedel andmetel on ta treeninud ka Kuuba ja õppeasutuse Mercersberg Academy võistkonda.
Alvin Kraenzlein suri 1928 südame isheemiatõppe.
Ta kanti 1974 USA kergejõustiku auraamatusse (Hall of Fame) ja 1985 USA olümpiamängude auraamatusse.