Agrigento

Agrigento
[ aɡriˈʤɛnto[1] ]
itaalia Agrigento sitsiilia Girgenti/Agrigentu
Vaade Agrigentole Templite orust
Pindala: 245 km² (2011)[2]
Elanikke: 55 512 (1.01.2023)[3]
Koordinaadid: 37° 19′ N, 13° 35′ E

Agrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Agrigento asutamisajaks peetakse aastat 580 eKr ning see oli Magna Graecia üks olulisemaid linnu. Agrigento on Empedoklese ja Pirandello sünnilinn.

Agrigento kõrgus merepinnast on 230 meetrit, asustustihedus keskmiselt 237 inimest ruutkilomeetri kohta.

Agrigento piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Aragona, Cattolica Eraclea, Favara, Joppolo Giancaxio, Montallegro, Naro, Palma di Montechiaro, Porto Empedocle, Raffadali, Realmonte, Sant'Angelo Muxaro, Siculiana.

Agrigento halduspiirides asuvad järgmised fraktsioonid: Favara, Fiumenaro, Giardina Gallotti, Montaperto, San Leone Mosè, San Michele, Villaseta.

Strateegiliselt tähtsal mäeahelikul asuva Agrigento territooriumil voolavad Sant’Anna ja Akragase jõed, edelapiiriks on Vahemere rannik.

Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +11,00 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +28,5 °C).

Linnal on selle pika ajaloo jooksul olnud neli nime: Ἀκράγας (Akragas) kreeklastele, Agrigentum roomlastele, Kerkent või Gergent araablastele; normannidele Girgenti. Kuni 1929. aastani oli linnal sama nimi, mis rooma ajalgi, Agrigentum. Praeguse nime, Agrigento, sai linn 1927. aasta 16. juuni kuningliku dekreediga.^[4]

Agrigento polise asutajateks olid Gelast pärit kreeka kolonistid, kes andsid asulale nimeks Akragas.

Akragas kasvas kiiresti ja muutus peagi üheks rikkamaks ja kuulsamaks Kreeka kolooniaks Magna Graecias. 6.–5. sajandil eKr oli linn türannide Phalarise ja Theroni võimu all. Pärast Theroni poja Thrasydaeuse kukutamist kehtestati Akragases demokraatia. Demokraatlik valitsemiskord kukutati pärast kartaagolaste rüüstet aastal 406 eKr.

Esimese Puunia sõja ajal võitlesid linna pärast roomlased ja kartaagolased. 262. aastal eKr piirasid roomlased linna sisse ning vallutasid selle pärast kartaagolaste abijõudude purustamist 261. aastal eKr. Linna elanikkond müüdi orjusesse. Teise Puunia sõja ajal (218–201 eKr) võitlesid Rooma ja Kartaago linna pärast taas. Roomlased vallutasid linna 210. aastal eKr ja andsid sellele nimeks Agrigentum. 205. aastal eKr vallutasid kartaagolased linna küll tagasi, kuid rahulepinguga jäi linn Rooma valdusse. Linna elanikud said Rooma kodakondsuse pärast Julius Caesari surma 44. aastal eKr.

Normannid, Roger I juhtimisel, vallutasid linna 1087. aastal. II maailmasõja ajal sai linn kannatada läbi mitmete pommirünnakute.

Kreeka linnast jäänud varemete kohta loe kirjutisest Templite org (Valle dei Tempi), milles kirjutatakse 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud arheoloogiapargist.^[5]

• Seminario vescovile

Piiskopi seminar (13. sajand)

• Palazzo Steri Chiaramonte (13. sajand)
• Palazzo Vescovile

Piiskopi palee (17. sajandi I pool)

• Curia Arcivescovile
• Biblioteca Lucchesiana
• Palazzo del Boccone del Povero
• Palazzi Istituto Granata
• Istituto figlie di Sant'Anna
• Palazzo Zirafa, praegune Palazzo Montaperto
• Collegio degli Oblati

• Cattedrale di San Gerlando

San Gerlando katedraali ehitamist alustati 12. sajandil, pühakoda valmis 17. sajandil

• Santuario di San Calogero
• Basilica dell'Immacolata Concezione o San Francesco

Immacolata Concezione ehk San Francesco basiilika (17. sajand)

• Chiesa di Santa Maria dei Greci

Kreeklaste Santa Maria kirik, ehitati 13. sajandi alul vana kreeka templi kohale

• Chiesa di San Francesco di Paola (17. sajand)
• Chiesa di San Nicola 13. sajand
• Chiesa del monastero di Santo Spirito (11. sajand)
• Chiesa di San Biagio 13. sajand
• Chiesa di Santa Maria degli Angeli (18. sajand)
• Chiesa di San Vincenzo
• Chiesa di San Alfonso dei liguori (16.–17. sajand)
• Chiesa dell'Itria (16. sajand)
• Chiesa di San Giuseppe 17.-18. sajand
• Chiesa del Purgatorio o di San Lorenzo (15.–16. sajand)
• Chiesa di San Pietro
• Santa Lucia ehk Assunta kirik (18. sajand)
• Chiesa di Santa Croce (14. sajand)
• Chiesa di San Giovanni dei Teutonici
• Chiesa di Santa Rosalia (17. sajand)
• Chiesa di San Domenico (17. sajand)
• Chiesa di San Giacomo (16. sajand)
• Chiesa di San Giorgio degli Oblati (13. sajand)
• Santa Maria del Soccorso ehk Badiola kirik (14. sajand)
• Chiesa di San Felice Martire (Montaperto)
• Chiesa del Rosario (Montaperto)
• Chiesa di San Leone
• Santissimo Crocifisso ehk San Vito kirik

• Monastero di Santo Spirito
• Monastero della Raccomandata
• Convento dei Padri Agostiniani
• Convento di San Nicola
• Convento Chiaramontano dei francesani minori
• Collegio dei Padri Filippini (praegune pinakoteek)

Agrigentos asub Palermo ülikooli haru. 2008/2009 õppeaastal omandas selle 6 teaduskonnas teadmisi 3613 üliõpilast.

Agrigentos on kaks raudteejaama ning kaks 19. sajandi II poolel avatud raudteeliini, Palermo-Agrigento-Porto Empedocle ja Agrigento-Caltanissetta Xirbi

•  Prantsusmaa – Valenciennes
•  Venemaa – Perm
•  Ameerika Ühendriigid – Tampa
•  Tuneesia – Nabeul

• 
  Porta di Ponte
• 
  Hiiglaste palee ja San Domenico kirik
• 
  Luigi Pirandello sünnikodu, ehitatud 1867
• 
  Arheoloogiamuuseum
• 
  Jaama väljak ja keskraudteejaam

• 
  Kreeka Concordia tempel
• 
  Gemini tempel tänapäeva linnaga tagaplaanil
• 
  Juno tempel
• 
  Zeusi templi ääreala

• De Miro Ernesto, Agrigento, Palermo 2000
• De Miro Ernesto, La Valle dei Templi, Saggi di Pierluigi Cervellati, Nicolò D'Alessandro e Graziella Fiorentini, Palermo 1994
• Ercoli Laura, Gli ipogei dell'antica Akragas in rapporto all'assetto geostrutturale della formazione di Agrigento, VIII Congresso Scienze della terra e trasformazione antropiche – Un rapporto in evoluzione, Roma 21–23 gennaio 1994
• Griffo Pietro, "Akragas /Agrigento" – La storia, la topografia, i monumenti, gli scavi. –
• Prescia Renata, Il Tempio della Concordia ad Agrigento. Dalla utilizzazione degli spazi al restauro dell'ideale greco-classicista, s.l. 2002, Estratto da: Quaderni dell'Istituto di Storia dell'Architettura – Dipartimento di Storia dell'Architettura, Restauro e Conservazione dei Beni Architettonici – Nuova serie, fascicolo 34–39 (1999–2000)
• Ruggieri Tricoli Maria Clara, Agrigento: una proposta per la chiesa di S. Caterina e un museo (tesi di laurea di Angelo Lezza; relatore: Maria Clara Ruggieri Tricoli; A. A. 1994–95), Palermo 1995
• Saitta Silvana, Agrigento: "luoghi dell'acropoli dimenticata", Palermo 1998
• Alaimo Francesco, La leggenda di Akragas, Firenze 1991
• Calogero Micciché "Girgenti: Le pietre della meraviglia...cadute", Agrigento 2006
• Calogero Micciché "Gli Ipogei Agrigentini tra archeologia, storia e mitologia", Agrigento 1996

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Agrigento

• Koduleht (itaalia keeles)
• Agrigento Templite org (itaalia, inglise, prantsuse ja hispaania keeles)
• L'Area archeologica di Agrigento e il Patrimonio Unesco di Sicilia (itaalia keeles)
• La ricostruzione virtuale dell'antica Akragas. (itaalia, inglise, prantsuse ja saksa keeles)
• Teatro Comunale Pirandello (itaalia keeles)
• Agrigento provintsi turismiportaal (itaalia, inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles)
• Agrigento Tg24 – Veebi-tv