Aaloe

See artikkel räägib perekonnast; tuntud ravimtaime kohta vaata artiklit Harilik aaloe.

Aaloe
Harilik aaloe
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Asparilaadsed Asparagales
Sugukond	Heinpuulised Xanthorrhoeaceae
Alamsugukond	Tooneliilialised Asphodeloideae
Perekond	Aaloe Aloe L.
Sünonüümid
Aloinella (A. Berger) Lemée Chamaealoe A. Berger Guillauminia A. Bertrand Lemeea P. V. Heath Leptaloe Stapf Pachidendron Haw.[1]

Aaloe (Aloe; ka Aloë) on mitmekesine, algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete katteseemnetaimede (puude, põõsaste ja puhmaste) perekond.

Perekond sisaldab üle 500 liigi^[2]. Tuntuim liik on ravimtaim harilik aaloe. Ravimtaimedena kasutatakse ka mitmeid teisi aaloeliike, sealhulgas torkavat aaloed.

APG IV süsteem (2016) paigutab perekonna tooneliilialiste sugukonna (Asphodelaceae) alamsugukonna Asphodeloideae^[3] triibusesse Aloeae. Varem arvati see aaloeliste (Aloaceae) või liilialiste (Liliaceae) sugukonda.

Perekond on pärismaine Aafrika mandri troopika- ja lõunaosas, Madagaskaril, Jordaanias, Araabia poolsaarel ning Mauritiusel, Réunionil, Komooridel ja mõnedel teistel India ookeani saarel. Mõned liigid kasvavad võõrliikidena ka mujal, sealhulgas Vahemere maades, Indias, Austraalias, Ameerikas ja Hawaii saartel.

Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud peaaegu kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele; sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemere maadesse, Indiasse, Austraaliasse ja Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.

Cronquisti süsteemis (1981) on aaloed liigitatud aaloeliste (Aloeaceae) sugukonda.

APG II süsteemis (2003) on aaloe liigitatud tooneliilialiste (Asphodelaceae) hulka.

APG III süsteemis (2009) liigitatakse aaloe heinpuuliste (Xanthorrhoeaceae) sugukonda.

APG IV süsteemis (2016) liigitatakse aaloe tooneliilialiste (Asphodelaceae) sugukonna alamsugukonna Asphodeloideae triibusesse Aloeae.

Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Nende põhjal on aaloede hulka arvatud ka endine perekond Lomatophyllum. Perekond jaotatakse 19 alamperekonnaks või rühmaks, millest suuremad on järgmised:

• Pachydendroni rühm (A. ferox, A. africana jt)
• Lomatophyllumi rühm (endine perek. Lomatophyllum)
• 4. rühm (A. hemmingii, A. mcloughlinii, A. peckii, A. somalensis, A. diolii jt)
• 13. rühm (A. calidophila, A. camperi, A. elegans, A. scobinifolia jt)
• 16. rühm (A. harlana, A. steudneri, A. tweediae jt)
• 17. rühm (A. megalacantha, A. microdonta, A. schelpei jt)
• 19. rühm (A. cameronii, A. flexilifolia, A.penduliflora, A. rabanensis jt)

Aaloede ehitus ja kasvuvorm on väga varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike ning isegi ronitaimi. Lehed on enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.

Aaloed on sukulentsed (lehtsukulentsed) püsikud.

Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe- ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmeldajad on peamiselt linnud.

Mõni aaloeliik (näiteks harilik aaloe ja puis-aaloe) on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne tänapäevane meditsiiniline kasutusala oli lahtistina, varem on kasutatud ravimtaimena.

Aaloe kuivatatud mahla kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, näiteks pesemisvahendites, jookides, parfümeeriatoodetes jne. Samuti on mitmed aaloed populaarsed ning kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.

Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (kasutati ka muumiate palsameerimisel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti neid ka Indias ravimtaimena.

Aaloede perekonda kuulub ka elusorganismidele toksiinina toimivaid aaloesid, nii näiteks on Aloe ruspoliana kuivatatud pulbrit kasutatud hüäänide mürgitamiseks.

Täielikum loend leheküljel Aaloeliikide loend

• Aloe africana – aafrika aaloe
• Aloe arborescens – puis-aaloe
• Aloe aristata – ohteline aaloe
• Aloe bainesii – Bainesi aaloe
• Aloe bellatula – õrn aaloe
• Aloe broomi – Broomi aaloe
• Aloe camperi – Camperi aaloe
• Aloe candelabrum – lühteraaloe
• Aloe ciliaris – ripsmeline aaloe
• Aloe comosa – tukkaaloe
• Aloe dichotoma – harunev aaloe
• Aloe distans – roniv aaloe
• Aloe ferox – torkav aaloe
• Aloe haworthioides – havortialaadne aaloe
• Aloe humilis – madal aaloe
• Aloe malrothii – Malrothi aaloe
• Aloe mitriformis – kübarjalehine aaloe
• Aloe pelgerae – pelgeri aaloe
• Aloe pillansii – Pillansi aaloe
• Aloe plicatilis – voldiline aaloe
• Aloe ruspoliana
• Aloe saponaria – seebilill-aaloe
• Aloe spicata – tähkaaloe
• Aloe squarrosa – siilaaloe
• Aloe succotrina
• Aloe tenuior – õhuke aaloe
• Aloe thraskii – Thraski aaloe
• Aloe variegata – vöötaaloe
• Aloe vera e Aloe barbadensis – harilik aaloe

Vikisõnastiku artikkel: aaloe

Tsitaadid Vikitsitaatides: Aaloe

• Sissekanne CITES-is
• Sissekanne CoL-is
• Sissekanne Flora of North Americas
• Sissekanne ITIS-es
• Sissekanne IUCN-is
• Sissekanne GRIN-is
• Sissekanne NCBI Taxonomy database'is