14. juuni
Ilme
<< Juuni >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
2024 |
14. juuni on Gregoriuse kalendri 165. (liigaastal 166.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuni (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1858 – Mahtra sõda
- 1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu.[1]
- 1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.[küsitav]
- 1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.[2]
- 1917 – toitlusrahutused Tartus.[küsitav]
- 1917 – kinnitati EELK põhikiri[küsitav].[3]
- 1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
- 1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse modernne hoone.[1]
- 1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegid Soome kergejõustiku paremik.[2].
- 1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).
- 1940 – NSV Liidu Balti laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.
- 1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva, rikkudes rahvusvahelist õigust.
- 1941 – NSV Liidu repressiivorganid alustasid juuniküüditamist.
- 1958 – Juuru kultuurimajas avati Mahtra sõja teemaline muuseumituba.
- 1969 – Tartus toimus 15. juulini kestnud juubelilaulupidu (100. aastapäeva puhul).[1]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.
- 1777 – USA Kongress võttis vastu lipuseaduse (13 triipu ja 13 tähte).
- 1800 – Teise koalitsiooni sõda: Napoleoni väed said Marenkgo lahingus otsustava võidu Austria vägede üle.
- 1807 – Neljanda koalitsiooni sõda: Napoleoni väed said Friedlandi lahingus otsustava võidu Vene-Preisi ühendarmee üle.
- 1822 –Charles Babbage tegi ettepaneku ehitada diferentsiaalarvutusmasin, mis koostaks kiiresti veatuid matemaatilisi tabeleid ja mida võib pidada arvutite eelkäijaks.
- 1846 – 33 Ameerika Ühendriikide asunikku kuulutasid Mehhiko-Ameerika sõja segadust ära kasutades Sonomas välja California vabariigi.
- 1900 – Hawaiist sai USA territoorium.
- 1914 – Rahvusvaheline Olümpiakomitee heiskas 16. olümpiakongressil esimest korda olümpialipu.
- 1940 – teine maailmasõda: sakslased marssisid Pariisi. NSV Liidu ultimaatum Leedule.[4]
- 1941 – Nõukogude repressiivorganid alustasid juuniküüditamist Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV ja Moldaavia NSV aladelt, ühekokku deporteeriti vähemalt 60 000 inimest.[5]
- 1945 – Briti sõdurid arreteerisid ühes Hamburgi pansionaadis endise Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi.[6]
- 1949 – USA-s asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.[7]
- 1951 – müüdi esimene seeriatootmises toodetud arvuti UNIVAC (Universal Automatic Computer), hinnaga 1,6 miljonit dollarit.
- 1967 – USA saatis Veenusele kosmoseaparaadi Mariner.
- 1982 – USA president Ronald Reagan nimetas selle päeva Balti vabaduse päevaks[1].
- 1982 – Falklandi sõda: Argentina väed alistusid Briti vägedele Falklandil.
- 1985 – viis Euroopa Majandusühenduse liikmesriiki sõlmisid Luksemburgis Schengenis Schengeni lepingu eesmärgiga kaotada sisepiiridel piirikontroll.
- 2003 – Tšehhis toimunud referendumil hääletas 77,3% osalenutest Euroopa Liiduga liitumise poolt.
- 2004 – Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan võeti esimeste riikidena Euroopa Liidu naabruspoliitika programmi.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 14. juunil
- 1671 – Tomaso Albinoni, itaalia helilooja
- 1736 – Charles Augustin de Coulomb, prantsuse füüsik
- 1811 – Harriet Beecher Stowe, USA kirjanik
- 1832 – Nikolaus Otto, saksa insener
- 1835 – Nikolai Rubinstein, vene pianist ja dirigent
- 1864 – Alois Alzheimer, saksa neuroloog
- 1868 – Karl Landsteiner, Austria-Ameerika immunoloog ja patoloog
- 1882 – Ion Antonescu, Rumeenia riigitegelane ja marssal
- 1911 – Ott Kangilaski, eesti graafik ja publitsist
- 1916 – Dorothy McGuire, USA näitleja
- 1926 – Hermann Kant, saksa kirjanik
- 1928 – Che Guevara, sissijuht ja vabadusvõitleja Ladina-Ameerikas
- 1933 – Jerzy Kosiński, Poola juudi päritolu Ameerika kirjanik
- 1939 – Anu Anton (Mändsalu), eesti laulja
- 1945 – Tiit Paulus, eesti kitarrist
- 1946 – Donald Trump, USA ettevõtja ja poliitik
- 1951 – Nikolai Poljakov, NSV Liidu / Eesti purjetaja
- 1958 – Eric Arthur Heiden, ameerika kiiruisutaja, viiekordne olümpiavõitja
- 1961 – Boy George (George Alan O'Dowd), iiri päritolu inglise laulja
- 1964 – Kaija Helinurm (Parve), eesti laskesuusataja
- 1968 – Yasmine Bleeth, ameerika näitleja
- 1969 – Steffi Graf, saksa tennisist
- 1971 – Marek Noormets, eesti korvpallur
- 1977 – Haiducii, rumeenia laulja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 14. juunil
- 1920 – Max Weber, saksa sotsioloog
- 1936 – Maksim Gorki, vene kirjanik
- 1968 – Salvatore Quasimodo, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
- 1986 – Jorge Luis Borges, argentina kirjanik
- 2007 – Kurt Waldheim, Austria poliitik, ÜRO peasekretär 1972–1981
- 2010 – Kaupo Deemant, eesti ajaloolane
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- juuniküüditamise leinapäev (1941)
Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +30,7 °C (1999)
- Tallinna miinimumtemperatuur −0,2 °C (1980)
- Tartu maksimumtemperatuur +32,5 °C (1876)
- Tartu miinimumtemperatuur +1,3 °C (1958)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- ↑ 2,0 2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2010. Vaadatud 14. juunil 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ The significance of 14 June 1941 vilnews.com
- ↑ Was war am 14. Juni 1945 chroniknet.de
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 282