Mine sisu juurde

Võru kreis

Allikas: Vikipeedia
Võru kreis

saksa keeles Kreis Werro
vene keeles Верроский уезд

Pindala: 3744,2 km²
Elanikke: 97 185 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 26,0 in/km²
Kreisilinn: Võru

Võru kreis (saksa keeles Kreis Werro, Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Võru kreis "Liivimaa atlases" (1798)

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi, idas Pihkva kubermangu Pihkva maakonna ning edelas ja lõunas Valga kreisiga.

Võru kreis loodi 1780. aastatel Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn aga asutati endise riigimõisa asemele.

Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad, Võru kreisi ehk Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud Valga maakonna koosseisu.

Territoorium

[muuda | muuda lähteteksti]
Võru kreis Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1826–1840)

Võru kreisi kreisilinn oli Võru, kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda:

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 17:[2]

20. sajandi alguses olid Võru kreisis Võrumaal:

Sillakohtupiirkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Võru ja Tartu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[4] (Werrosches Ordnungsgericht, Dorpater Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
  7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond

Võrumaa politseivalitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni "Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine" seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Võru kreisi Võrumaa politseivalitsuse[5] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Räpina, Põlva, Võru mõis, Väimere ja Jaasu, Rõuge kihelkonnast, Löövi ja Pindi mõisad, Vastseliina kihelkonnast mõisad: Orava ja Lasva, kreischefi abilise elukoht oli Räpinas; II. jaoskond: Kanapää, Karola, Hargla ja Antsmõisad, kreisichefi abilise elukoht oli Vaabinas; III. jaoskond: Võru, Rõuge, Vastseliina, kreischefi vanema abilisega.[6]

Võru kreis kasutas asjaajamistes Venemaa keisrinna Katariina II määratud Võru vappi.[7][8]

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
  3. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 80
  4. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 39.
  5. 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
  6. Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
  7. Kreis Werro. Melioratsionsstatistik. Rahvusarhiiv, EAA.2059.1.69.
  8. Der Werrosche Kreis. Rahvusarhiiv, EAA.854.4.470.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]