Pihkva kubermang

Pihkva kubermang
Vene keel Псковская губерния
Pindala: 44 211,2 km² (1914)
Elanikke: 1 122 317 (1897)
Rahvastikutihedus: 25,4 in/km²
Kubermangulinn: Opotška (1772–1776) Pihkva (1796–1927)

Pihkva kubermang (vene keeles Псковская губерния) oli Venemaa keisririigi, Vene SFNV ja Nõukogude Liidu haldusüksus aastatel 1772−1777 ja 1796−1927.

Alates 1708. aastast, mil Venemaal moodustati haldusreformi käigus kubermangud, kuulus Pihkvamaa Ingerimaa kubermangu (1710. aastal nimetati see ümber Peterburi kubermanguks) koosseisu. 1719. aastal rajati Pihkva provints. 1727. aastal eraldati Peterburi kubermangust Novgorodi kubermang ja selle üheks provintsiks oli Pihkva. Selline haldusjaotus jäi kehtima 1772. aasta 22. maini, mil moodustati uue haldusüksusena Pihkva kubermang. Selle keskus oli alguses Opotškas, alates 1776. aasta 24. augustist aga sai kubermangulinnaks Pihkva. Keisrinna Katariina II kehtestas 1775. aastal seaduse, millega kaotati haldusüksustena provintsid. Samal aastal eraldati kubermangust Polotski, millest sai omaette kubermang. 1777. aastal moodustati kubermangu asemel Pihkva asehaldurkond. Viimane kaotati 1796. aastal ja Pihkvast sai taas kubermang. Alates 6. augustist 1823 kuni 1829. aasta 31. detsembrini oli Pihkva kubermang Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubermangu osa. Aprillist 1918 kuni 1919. aastani kuulus Pihkva Põhja Oblasti Kommuunide Liidu koosseisu. Kubermang kaotati 1927. aastal ja selle alad liideti Leningradi oblastiga.

Enne Esimest maailmasõda piirnes kubermang põhjas Peterburi, kirdes Novgorodi, idas Tveri, kagus Smolenski, lõunas ja edelas Vitebski ning läänes Liivimaa kubermanguga.

Kubermangu moodustamise ajal koosnes haldusüksus neljast provintsist. Pihkva ja Velikije Luki olid varem kuulunud Novgorodi kubermangu koosseisu. Ülejäänud kaks olid liidetud Venemaaga Esimene Poola jagamine tulemusel: Dvinski ehk Dünaburg oli olnud Poola-Liivimaa osa ja Polotski kuulus varem Polotski vojevoodkonna koosseisu. Juba 1772. aasta lõpul liideti kubermanguga viieski provints − Vitebski −, mis oli eraldatud Mogiljovi kubermangust.

• Dvinski ehk Dünaburgi provints
• Pihkva provints
• Polotski provints
• Velikije Luki provints
• Vitebski provints

1776. aasta reformiga jagati senine Pihkva kubermang kaheks; sellest eraldati Polotski kubermang. Pihkva kubermangu koosseisu jäid endised Pihkva ja Velikije Luki provintside alad. Lisaks liideti haldusüksusega Novgordi kubermangust eraldatud Porhovi ja Gdovi maakonnad. Hiljem lisandusid mitmed Novgorodi maakonna vallad.

 Pikemalt artiklis Pihkva asehaldurkond

Pärast asehalduskorralduse kaotamist 1796. aastal sai Pihkvast taas kubermang. Nüüd oli selle koosseisus kuus maakonda. 1802. aasta 24. aprillil lisandusid veel Novorževi ja Holmi maakond. See maakondlik haldusjaotus jäi kehtima 1927. aastani.

• Holmi maakond
• Novorževi maakond
• Opotška maakond
• Ostrovi maakond
• Pihkva maakond
• Porhovi maakond
• Toropetsi maakond
• Velikije Luki maakond

1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.

 Pikemalt artiklis Pihkva kubermangu aadlisuguvõsaraamatud

1785. aastal sai aadel keisrinna Katariina II Aadliarmukirjaga õiguse moodustada kohalikke aadlikogusid, samuti privileegi valida kubermangu- ja maakonna aadlimarssaleid. Ühtlasi seati sisse kubermangu aadlisuguvõsaraamatud, kuhu kanti kubermangu maaomanikud. 1916. aasta seisuga oli aadlisuguvõsaraamatuisse kantud 932 suguvõsa.^[1]

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste	Märkused
1779−1781		Illarion Matvejevitš Goleništšev-Kutuzov (1722−1784)	kindralporutšik
1781−1784		Danilo Ivanovitš Krinitsõn	polkovnik
1784−1794		Matvei Danilovitš Tšihhatšov (suri pärast 1795)	tõeline riiginõunik
1794−1796		Pjotr Abramovitš Hannibal (1742−1826)	kindralmajor
1796−1799		Larion Lazarevitš Mjagkoi (suri enne 1812)	rahvanõunik
1799−1802		Matvei Jevstignejevitš Rokotov (u 1750−?)	riiginõunik
1802−1808		Mihhail Nikititš Brõlkin (Brilkin) (u 1757−1817)	kolleegiuminõunik
1808−1809		Stepan Petrovitš Vohhin	kolleegiumiassessor
1809−1810		Nikolai Lvovitš Velikopolski (u 1743−1828)	polkovnik
1810−1811		Mihhail Mihhailovitš Borozdin (1767−1837)	kindralleitnant
1811−1812		Klimenti Nikiforovitš Rassihhin	tõeline riiginõunik
1812−1813		Karl Andreas von Stackelberg (1760−1823)	titulaarnõunik
1814−1823		Nikolai Stepanovitš Karamõšev (suri u 1832)	kindralmajor
1823−1826		Aleksei Ivanovitš Lvov	polkovnik
1826−1829		Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov (1780−1833)	kammerhärra, salanõunik (a-st 1828)
1829−1830		Aleksei Nikititš Peštšurov (1780−1833)	riiginõunik
1830−1831		Dmitri Mihhailovitš Bazjukin	2. järgu kapten
1831−1832		Nikolai Vassiljevitš Vassiltšikov (1781−1849)	kindralmajor
1832−1835		Nikolai Aleksandrovitš Jahontov (1790−1859)	kammerhärra, riiginõunik
1835−1841		Nikolai Ivanovitš Krekšin (1786−1871)	kolleegiuminõunik
1841−1859		Nikolai Sergejevitš Beklešov (1789−1859)	tõeline riiginõunik (a-st 1856 salanõunik), kammerhärra (a-st 1842)
1859−1862		Mihhail Mihhailovitš Grušetski (1810−1895)	kaardiväekapten	Kohusetäitja
1862−1865		Nikolai Stepanovitš Volkov (1810−1869)	tõeline riiginõunik
1865−1877		parun Alexander von Vietinghoff-Scheel	tõeline riiginõunik
1877−1893		Aleksandr Jevgenjevitš Zarin	salanõunik
1893−1895		Modest Modestovitš Karamõšev (1839−1909)	tõeline riiginõunik	Kohusetäitja
1895−1904		Nikolai Ivanovitš Novosiltsov (1848−1916)	õuemeister (a-st 1899), jäägermeister (a-st 1900)
1904−1907		Vladimir Vladimirovitš Filosofov (1867−1929)	tõeline riiginõunik
1907−1910		Mihhail Nikolajevitš Skvortsov (1845−pärast 1918)	kindralmajor
1910−1913		Nikolai Pavlovitš Lavrinovski (1845−pärast 1918)	salanõunik, õuemeister
1913−1917		Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935)	riiginõunik (a-st 1914 tõeline riiginõunik)

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1772−1777		krahv Zahhar Grigorjevitš Tšernõšov (1722−1784)	kindral en chef (a-st 1773 kindralfeldmarssal)

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1823−1829		markii Filippo Paulucci delle Roncole (1779−1849)	jalaväekindral

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1797−1798		Mihhail Mihhailovitš Filosofov (1732−1811)	jalaväekindral
1798−1799		Diedrich Arend von Rosenberg (1739−1813)	jalaväekindral

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1772−1775		Mihhail Nikititš Kretšetnikov (1729−1793)	kindralmajor
1775−1776		Aleksei Vassiljevitš Narõškin (1742−1800)	kammerhärra
1776−1777		Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802)	brigadir

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste	Märkused
12.12.1796−27.01.1797		Hariton Lukitš Zujev (1730−1806)	tõeline riiginõunik
29.01.1797−23.03.1797		Ivan Andrejevitš Moltšanov	tõeline riiginõunik
23.03.1797−05.09.1798		Illarion Spiridonovitš Aleksejev (1744−1798)	tõeline riiginõunik
05.09.1798−26.12.1800		Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822)	tõeline riiginõunik (a-st 1800 salanõunik)
26.12.1800−00.02.1807		Jakob Johann von der Wenge gen. Lambsdorff (1743−1810)	salanõunik
00.02.1807−13.04.1811		Nicolas Labut de Vivance (1766−1816)	tõeline riiginõunik (a-st 1811 kindralmajor)
13.04.1811−12.12.1816		vürst Pjotr Ivanovitš Šahhovskoi (1771−1827)	salanõunik
12.12.1816−12.09.1826		Berend Otto von Aderkas (1775−1831)	tõeline riiginõunik
12.09.1826−04.01.1830		Andrei Fjodorovitš Kvitka (1774−1844)	riiginõunik (a-st 1827 tõeline riiginõunik)
28.01.1830−29.11.1839		Aleksei Nikititš Peštšurov (1779−1849)	tõeline riiginõunik
09.12.1839−28.02.1845		Friedrich von Bartholomäi (1800−1862)	kindralmajor
28.02.1845−06.09.1856		Aleksandr Lvovitš Tšerkassov (1796−1856)	tõeline riiginõunik
30.11.1856−19.02.1864		Valerian Nikolajevitš Muravjov (1811−1869)	tõeline riiginõunik
26.02.1864−01.01.1867		krahv Magnus Konstantin Ferdinand von der Pahlen (1830−1912)	tõeline riiginõunik	Kohusetäitja kuni 01.01.1865
20.01.1867−30.03.1868		Boriss Petrovitš Obuhhov (1820−1885)	kammerhärra, tõeline riiginõunik
17.04.1868−01.04.1872		Mihhail Semjonovitš Kahhanov (1833−1900)	tõeline riiginõunik	Kohusetäitja kuni 21.08.1868
09.06.1872−13.01.1886		Mihhail Borissovitš Prutšenko (1833−1900)	tõeline riiginõunik (a-st 1885 salanõunik), kammerhärra (a-st 1873)
31.03.1886−02.03.1888		vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840−1912)	salanõunik
02.03.1888−07.06.1900		Konstantin Ivanovitš Paštšenko (1830−1900)	tõeline riiginõunik (a-st 1889 salanõunik)
07.06.1900−13.06.1903		vürst Boriss Aleksandrovitš Vassiltšikov (1860−1931)	tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1903)
13.06.1903−24.01.1911		krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915)	tõeline riiginõunik, tallmeister
24.01.1911−00.12.1915		parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918)	tõeline riiginõunik
21.01.1916−20.02.1916		Dmitri Grigorjevitš Javlenski (1866−pärast 1917)	tõeline riiginõunik
20.02.1916−15.08.1916		Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870−1925)	tõeline riiginõunik
15.08.1916−00.03.1917		Boriss Dmitrijevitš Kaškarov (1866−pärast 1921)	tõeline riiginõunik

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste	Märkused
00.00.1796−05.09.1798		Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822)	riiginõunik	A-st 1795 Pihkva asehaldurkonna viitsekuberner
05.09.1798−21.06.1800		Pjotr Vengerski	riiginõunik
21.06.1800−00.00.1805		Mihhail Ivanovitš Bibikov	riiginõunik
00.00.1805−00.00.1807		Stepan Vassiljevitš Bakejev (suri pärast 1807)	kapten-kommodoor
00.00.1808−00.00.1809		Samuil Samuilovitš Figner (1758−1811)	riiginõunik
14.08.1811−00.00.1817		Christoph von Rennenkampff	riiginõunik
00.00.1817−04.06.1820		Pavel Fjodorovitš Sokov	kolleegiuminõunik
04.06.1820−00.00.1823		Mihhail Aleksandrovitš Baranov (1773−1840)	kolleegiuminõunik
26.12.1823−11.07.1826		Fjodor Ivanovitš Tatarinov	kolleegiuminõunik
11.07.1826−30.11.1828		Grigori Petrovitš Dubetski	kolleegiuminõunik
30.11.1828−03.08.1830		Johann Laube (1779−1846)	riiginõunik
06.10.1830−19.02.1837		Aleksei Jegorovitš Dedenev	kolleegiuminõunik
19.02.1837−01.01.1838		Ivan Kornilovitš Afendik (1786−pärast 1848)	tõeline riiginõunik
01.02.1838−05.01.1839		Matvei Lvovitš Koževnikov (1805−u 1858)	kolleegiuminõunik
04.03.1839−05.07.1843		Nikolai Ivanovitš Vaskov	riiginõunik
05.07.1843−03.03.1856		Ippolit Mihhailovitš Potulov (1813−1880)	kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik, a-st 1852 tõeline riiginõunik)
03.03.1856−26.07.1857		Aleksandr Stepanovitš Ogolin (1821−1911)	riiginõunik
26.07.1857−02.08.1859		Lev Nikolajevitš Perovski (1816−1890)	riiginõunik
02.08.1859−31.03.1867		Nikolai Vassiljevitš Rodzjanko (1817−1871)	riiginõunik (a-st 1864 tõeline riiginõunik)
12.05.1867−20.05.1870		Konstantin Danilovitš Bendon	riiginõunik (a-st 1868 tõeline riiginõunik)
20.05.1870−01.01.1873		Aleksandr Mihhailovitš Žemtšužnikov (1826−1896)	tõeline riiginõunik
16.02.1873−12.04.1874		vürst Aleksandr Pavlovitš Urussov (1843−1897)	kolleegiuminõunik
29.05.1874−01.01.1890		Leonid Konstantinovitš Teljakovski (1833−1908)	riiginõunik (hiljem tõeline riiginõunik)
01.01.1890−16.02.1893		Nikolai Semjonovitš Brjantšaninov (1844−pärast 1916)	tõeline riiginõunik
18.02.1893−03.01.1898		krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915)	õuenõunik (a-st 1894 kolleegiuminõunik, a-st 1896 riiginõunik)	Pihkva kuberner 1903−1911
16.01.1898−06.03.1900		Aleksei Aleksejevitš Hvostov (1859−1940)	kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik)
06.03.1900−30.05.1902		krahv Konstantin Johann Georg von der Pahlen (1861−1923)	tseremooniameister
30.05.1902−30.12.1902		Sergei Sergejevitš Andrejevski (1857−1930)	riiginõunik
04.01.1903−24.01.1911		parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918)	kolleegiuminõunik (a-st 1905 riiginõunik, a-st 1910 tõeline riiginõunik), kammerhärra (a-st 1907)	Pihkva kuberner 1911−1916
24.01.1911−09.06.1914		Vladimir Nikolajevitš Kreiton (Creighton) (1871−1931)	kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1913)
00.00.1914−00.00.1916		vürst Sergei Dmitrijevitš Obolenski (1868−1946)	polkovnik
00.00.1916−00.00.1917		Vassili Sergejevitš Arsenjev (1883−1947)	õuenõunik

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
18.06.1865−07.12.1865		Mihhail Aleksandrovitš Nazimov (1801−1888)
07.12.1865−00.00.1870		vürst Fjodor Vassiljevitš Šahhovskoi (1810−?)	tõeline riiginõunik
00.00.1870−00.00.1871		Nikolai Nikolajevitš Vohhin (1829−1913)	tõeline riiginõunik
22.02.1872−00.00.1879		Aleksandr Jevgenjevitš Zarin (u 1829−1893)	salanõunik
00.00.1880−00.00.1888		Nikolai Aleksejevitš Beklešov (1825−1903)	riiginõunik (a-st 1887 tõeline riiginõunik)
00.00.1888−00.00.1891		Aleksandr Mihhailovitš Nekljudov (1849−?)
00.00.1892−22.11.1905		Vassili Pavlovitš Gorbunov
03.12.1905−22.11.1913		Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935)	riiginõunik
01.03.1913−00.10.1917		Alexander Konstantin von der Bellen (1859−1924)	riiginõunik

• 
  Pihkva kubermang Alexander Wilbrechti kaardil Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 8. Псковская губерния из 6 уездов
• 
  Pihkva kubermang 1820. aastal
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1826–1840)
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 2
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 3
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 4
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 5
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 6
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 7
• 
  Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 8
• 
  Pihkva kubermangu vallad 1892. aastal

• Pihkva asehaldurkond
• Pihkva oblast
• Pihkva provints
• Pihkva vabariik
• Setumaa

• Сборник Псковской губернской ученой архивной комиссии. Выпуск I. Псков: Типография Губернскаго Правления, 1917 [2].

 Pihkva kubermang – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Pihkva kubermangu haldusjaotuse ajalugu