Mine sisu juurde

Sööt

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib loomatoidust; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sööt (täpsustus)

Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit. Söödad võivad olla nii taimsed, loomsed, mikroobsed ja mineraalsed saadused kui ka nende kombinatsioonid.

Sööt peab olema ohutu inimese ja loomade tervisele ja keskkonnale ning vastama kasutusotstarbele. Sööt ei tohi sisaldada lubatust suuremas koguses soovimatuid ega keelatud aineid.

Sööt on ka söödalisand, eelsegu, söödamaterjal, erisööt, ravimsööt, segasööt, täissööt, täiendsööt, mineraalsööt jt.

Söötade liigitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusotstarbe järgi[1][2]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Söödamaterjal – töötlemata, värsked või konserveeritud taimsed või loomsed tooted, mis on mõeldud loomade toiduks;
  • segasööt – vähemalt kahe söödamaterjali segu;
  • täissööt – segasööt, mis on piisav looma päevaste toitainevajaduste rahuldamiseks;
  • täiendsööt – segasööt, mis sobib päevaste toitainevajaduste rahuldamiseks ainult koos teiste söötadega;
  • mineraalsööt – täiendsööt, mille toortuhasisaldus on vähemalt 40%;
  • erisööt – sööt, mis on ette nähtud teatud eesmärgi rahuldamiseks ja mis on selgelt eristatav tavalisest söödast, v.a ravimsööt;
  • ravimsööt – sööda ja veterinaarravimite segu, mida võib manustada ainult veterinaarretsepti alusel.

Söötade rühmad koostise järgi

[muuda | muuda lähteteksti]

Söödad jagatakse Euroopa Komisjoni määruse 68/2013 alusel järgmistesse rühmadesse:[3]

Eestis peab sööt vastama asjakohastes seadustes ja Euroopa Liidu õigusaktides (sh söödaseaduses) sätestatud nõuetele. Sööt ei tohi sisaldada keelatud ja soovimatuid koostisosi, mis on sööta sattunud tootmisel või keskkonna saastumise tõttu ning mille lubatust suurem sisaldus söödas on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või halvendab loomakasvatussaaduse omadusi.

Söödamaterjalid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Söödamaterjalide kataloog

Söödamaterjalid on hein, silo, teravili, rapsikook, kakaokestad, nisu, kakaosrott, koprakook, puuvillaseemnekook, maapähklikook, linaseemnejahu, linaseemnekook, kõrvitsaseemnekook, seesamiseemnekook, sojaoakook, päevalilleseemnekook, kanepiseemnekook, peedisuhkur, suhkrusiirup, kartulid, porgandid, tammetõrud, mandlid, tatar, kohviubade kestad, rukkililleseemned, viigimarjad, piiniapähklid, pistaatsiad, köömned jpm.[3]

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, veebiversioon (vaadatud 12.3.2022).
  2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, 11. detsember 2018, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, [1] (vaadatud 12.3.2022)
  3. 3,0 3,1 Komisjoni määrus (EL) nr 68/2013, 16. jaanuar 2013 , söödamaterjalide kataloogi kohta EMPs kohaldatav tekst, veebiversioon (vaadatud 12.3.2022)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]