Belau

See artikkel räägib riigist Okeaanias. Valla kohta Saksamaal vaata artiklit Belau vald.

---

Belau Vabariik belau Beluu er a Belau inglise Republic of Palau
Belau lipp Belau vapp
Riigihümn	"Belau loba klisiich er a kelulul"
Pealinn	Ngerulmud
Pindala	490 km²[1]
Riigikeel	belau ja inglise
Rahvaarv	17 661 (2015)[2]
Rahvastikutihedus	36 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Surangel Whipps noorem
Iseseisvus	1. oktoober 1994
SKT	0,292 mld $ (2017)[3]
SKT elaniku kohta	13 338 $ (2017)[4]
Valuuta	USA dollar (USD)
Usund	katoliiklased (42%), protestandid (23%)[5]
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Tippdomeen	.pw
ROK-i kood	PLW
Telefonikood	680

Belau (ka Palau, ametlikult Belau Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal. Belau (nagu ka Mikroneesia ja Marshalli saared) on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega.

Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla".

Belau asub Okeaania läänepoolseimas osas. Belaul on merepiir Indoneesia, Filipiinide ja Mikroneesia Liiduriikidega. Saared hõlmavad kokku 237 850 ruutmiili (616 028 km²) suuruse ookeaniala Vaikses ookeanis.

Belaust läänes asuvad Filipiinid ja lõunas Indoneesia. Riigist 528 meremiili kaugusel asub Manila ja 722 meremiili kaugusel Guam.

Riigi rannajoone kogupikkus on 1519 kilomeetrit.

Belau hõlmab 340 saart, millest 8 on asustatud.^[6] Saared moodustavad kuus saartegruppi. Enamik saari on vulkaanilist päritolu. Riigi kõrgeim tipp on Mount Ngerchelchuus, mis ulatub 242 meetrit üle merepinna.

Riigi suurim saar Babelthuap hõlmab 80% riigi maismaa pindalast. See on ühtlasi Mikroneesia suurim saar Guami järel. Riigi teised suuremad saared on Oreor ja Angaur.

Riigis esineb 4 tüüpi saari: vulkaanilise tekkega saari, lubjakivist moodustunud saari, madalaid tasandikulisi saari ja korallatolle.^[7]

Riigi suurim laguun on Pkurengel Komebaili laguun, mis hõlmab 1267 km².

Belaul asub umbes 80 väikest riimveelist järve. Babelthuapi saarel paiknev Ngardoki järv on suurim mageveekogu terves Mikroneesias. Riigi suuruselt teine järv on Ngergall Pond. Ka kõik riigi jõed ja ojad paiknevad Babelthuapi saarel. Riigi pikimad jõed on Ngerdorchi jõgi ja Ngermeskangi jõgi. Valglad moodustavad Ngeredekuu, Ngerdorchi, Ngrikiili ja Diongradidi jõed.^[8]

Metsaga on kaetud 87,6% riigi pindalast. Rannikualal leidub mangroovimetsi ja jõgede ääres soometsi.^[7] Belau loodusest on leitud 724 liiki kõrgemaid taimi.^[9]

Ainus kahepaikse liik on endeemne Cornufer pelewensis.^[10]

Belaul leidub 21 riiki roomajaid, kellest 5 on endeemsed.^[11]

Riigis on kirjeldatud 164 linnuliiki, neist 12 on endeemsed.^[12] Riiginimega seotud lindudest leidub Belaul palau salangaani, palau öösorri, palau maatuvi, palau rohetuvi, palau safiirlindu, palau lehviksaba, palau rädilindu ja palau pälli.

Riigis leidub 8 liiki imetajaid, kellest endeemne on käsitiivaline Pteropus pelewensis.

Belau kõige tõsisemaks keskkonnaprobleemiks on reoveepuhastite puudumine. Ülemaailmne kliimasoojenemine ohustab ookeanis asuvaid korallriffe. Tõsiseks probleemiks on ka ülepüük ja röövpüük kalanduses.

Belaul valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab maist novembrini. Juunist novembrini võivad saari tabada taifuunid.

Riigi keskmine ööpäevane temperatuur kõigub vahemikus 24–31 °C. 2011. aastal registreeriti riigis kõige madalam temperatuur +18 °C ja kõige kõrgem +33 °C.^[6]

Belau on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht ja määrab ametisse ministrid. President valitakse ametisse üldistel valimistel 4-aastaseks ametiajaks. Viimastel presidendivalimistel 2016 kogus Tommy Remengesau 51,3% häältest.

Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Rahvuskongressile (Olbiil Era Kelulau). Senatis on 9 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks. Saadikutekojas on 16 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks.

Riigis puuduvad poliitilised parteid.

Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1981. Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus, kuhu kuuluvad ülemkohtunik ja 3 kohtunikku.

Traditsioonilise omavalitsusliku tasandi madalaim üksus on küla. Pealikud haldavad mitut küla. Pealikud on teineteisega moodustanud föderatsioonid. Belau saared jagunevad Põhja-Föderatsiooniks ja Lõuna-Föderatsiooniks, mida juhivad ülempealikud.

Belaul on välisesindused Filipiinidel, Hiinas, Jaapanis ja USA-s. Hiina, Jaapan ja USA omavad Belaus välisesindusi. Filipiinid sulgesid oma esinduse Belaus 2012. aastal, kuna riikidel on omavahelisi territoriaalvaidlusi.

Esimese mitte Vaikse ookeani äärse riigina tunnustas Belau iseseisvust Iisrael.

Pealinn Ngerulmud paikneb Babelthuapi saarel. Riigi esimene pealinn oli Koror.

Belau jaguneb 16 osariigiks:

Osariik	Pindala (km²)	Rahvaarv (2005)
Aimeliiki osariik	52	270
Airai osariik	44	2723
Angauri osariik	8	320
Hatohobei osariik	3	44
Kayangeli osariik	3	188
Korori osariik	18	12 676
Melekeoki osariik	28	391
Ngaraardi osariik	36	581
Ngarchelongi osariik	10	488
Ngardmau osariik	47	166
Ngeremlengui osariik	65	317
Ngatpangi osariik	47	464
Ngchesari osariik	41	254
Ngiwali osariik	26	223
Peleliu osariik	13	702
Sonsoroli osariik	4	100

Belaul puudub sõjavägi. Assotsieerumisleppe alusel tagab 50 aasta jooksul Belau riigikaitse USA. Riigis tegutsevad politseijõud. Belaulased tohivad teenida USA sõjaväes, paljud on seda ka teinud. Saarel on keelatud kasutada aatomi-, bioloogilisi ja keemiarelvi.

Belau peamisteks majandusharudeks on turism, omatarbepõllumajandus ja kalandus. Riik sõltub paljuski USA antavast välisabist. Valuutana kasutatakse USA dollarit. 2014 kasvas riiki saabuvate turistide osakaal varasema aastaga võrreldes 13,4%.

Belaulased tohivad assotsieerumisleppe alusel elada ja töötada USAs, ja ka USA kodanikud tohivad elada ja töötada Belaul.

Belaus on kolm lennuvälja. Riigi peamine sadam on Koror. Riigi teedevõrgu seisukorra kohta puuduvad usaldusväärsetest allikatest andmed. Riigis kehtib parempoolne liiklus. Korori ja Babeldaobi saari ühendab 413 meetri pikkune sild.

Belaus elas 17 661 inimest 2015. aasta andmetel. Suurima rahvaarvuga saar on Koror, kus elab 2/3 riigi rahvastikust ja mis on ka riigi majanduskeskuseks.^[6] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 42,5 inimest/km². Kõige suurem rahvastikutihedus on Korori osariigis, kus see on 202,7 inimest/km². Väikseim rahvastikutihedus on Ngaremlengui osariigis, kus see on 5,7 inimest/km².

Riigis on kaks linna: Koror ja Airai.

2005. aasta rahvaloenduse andmetel oli 49,4% rahvastikust katoliiklased.

Tänapäeva Belau haldusalasse jäävatele saartele tulid esimesed asukad negriitod umbes 3000 aastat eKr Filipiinidelt. 12. sajandil saabusid Sunda saartelt riigi praegused asukad. 1522 märkas Sonsoroli saart Fernão de Magalhãesi laeva meeskond. 16. sajandist kuulus Belau Hispaaniale. 1697 pääses Samari saarel (Filipiinid) grupp belaulasi laevahukust ja tšehhi misjonär Paul Klein pani nende loo kirja. 18. sajandi algul üritasid jesuiidi preestrid Belau elanikke misjoneerida, kuid tulutult.

1885. aastal liideti saared Hispaania aladega Vaikses ookeanis. 1899. aastal müüs Hispaania saared Saksamaale. Esimese maailmasõja käigus hõivasid piirkonna jaapanlased. Teise maailmasõja ajal läksid saared 1944 Peleliu merelahingu järel Ameerika Ühendriikide valitsuse alla. 1979. aastal otsustasid saared mitte ühineda Mikroneesia Liiduriikidega. 1981 saavutasid saared suveräänsuse ja 1982 sõlmiti USA-ga vaba-assotsieerumise leping, mis ratifitseeriti 1993.

1. oktoobril 1994 saavutas riik iseseisvuse. 15. detsembril 1994 sai Belau ÜRO liikmeks. Juunis 2009 otsustas Belau võtta vastu 17 Guantánamo vanglas peetavat uiguuri. Oktoobris 2009 asus Belaule 6 uiguuri.

Eesti sõlmis Belauga diplomaatilised suhted 8. novembril 2013.

Üldine koolikohustus kehtib Belaus kuni 16-aastaseks saamiseni (või keskkooli lõpetamiseni). Ainus kõrgharidusasutus on 1993. aastal loodud Belau kolledž.

Belau saarte traditsiooniline ühiskond on matriarhaalne.

Riigi elanike populaarseim spordiala on pesapall. Belau pesapallimeeskond on võitnud kolmel korral Mikroneesia mängudel.

Riigis asub Mikroneesia vanim muuseum, 1955. aastal rajatud Belau Rahvusmuuseum.^[13] 1999. aastal avati Etpisoni muuseum.^[14]

Belaul tehti 1968. aastal valminud sõjafilmi "Hell in the Pacific" (režissöör John Boorman) võtted.

Riigi suurim staadion mahutab 4000 pealtvaatajat.

• Belau riigipeade loend
• Tet el Badi kivikirst

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Belau

• Riigi koduleht
• Vaiksesse ookeani rajati haide varjupaik, EPL Online, 25. september 2009.