Tallinna Püha Vaimu kogudus
EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus, varasemas kirjapildis ka Tallinna Pühavaimu kogudus, on luterlik kogudus Tallinnas, mis kasutab Tallinna Püha Vaimu kirikut.
Koguduse õpetaja on Gustav Piir, abiõpetajad on Mårten Andersson, Tiiu Hermat, Valdek Johanson ja Eha Kraft. Organist on Kristiina Hoidre ja juhatuse esimees Ülle Gunin. Kogudus kuulub Tallinna praostkonda.
Jumalateenistused on Tallinna Püha Vaimu kirikus igal pühapäeval algusega kell 11.00 eestikeelne teenistus, algusega kell 15.00 ingliskeelne teenistus.
Praegune kogudus on asutatud 1877. aastal, esimene uue kogudus kirikuõpetaja oli aastatel 1877–1897 Johann Gottlieb Konrad Bergwitz. Endine eesti kogudus kolis 1867. aastal vastvalminud Tallinna Jaani kirikusse ja kirik jäi kümneks aastaks ilma koguduseta raekabeliks. 1950. aasta septembris liideti Tallinna Püha Vaimu kogudus Tallinna Oleviste luterlik kogudusega, kui Oleviste kirik anti EEKBKL Oleviste kogudusele.
Pastorid
muuda- 1525–1531 Zacharias Hasse, luterlik pastor
- 1525–1537 kaplan, 1538–1549 köster-seegipastor Johann Massien
- 1527–1531 Johann Koell, Tallinna Püha Vaimu kiriku abiõpetaja
- 1532–1540 Johann Koell, Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja
- 1539 Peter von Halle, Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja
- 1540–1543 köster, eesti jutlustaja; 1544–1553 Uue Seegi pastor Thomas Harder-Mündrick
- 1541–1554 Reinhold Beseler, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1554–1565 Thomas Harder-Mündrick, Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor
- 1541–1549 Kalamaja pastor Marcus Pape
- 1548–1549 abiõpetaja Georg Killius
- 1550 abiõpetaja Balthasar Pommeranus
- 1550–1559 abiõpetaja Johannes Koningk
- 1554–1559 abipastor Hermann Ehrenstern
- 1560–1564 abiõpetaja Jacob Schinkel
- 1565–1566 Jacob Schinkel
- 1563–1566 abiõpetaja; 1567–1600 Balthasar Russow, eesti (ehk mittesaksa) koguduse jutlustaja
- 1574–1586 abiõpetaja Friedrich Ostmann
- 1594–1598 ajunkt; 1599–1600 abiõpetaja Johann Robertus von Geldern
- 1601–1603 Johann Robertus von Geldern, Tallinna Püha Vaimu kogudusepastor[1]
- 1601–1608 abiõpetaja Georg Müller, eesti koguduse jutlustaja
- 1603–1616 Hans Husen vanem
- 1609–1624 abiõpetaja Quirinius Quasebart
- 1617–1640 Simon Blankenhagen
- 1624–1632 abiõpetaja Eberhard von Renteln
- 1632–1640 abiõpetaja Georg Salemann
- 1640–1657 Georg Salemann
- 1640–1650[2] abiõpetaja Christopher Michael
- 1650–1657 abiõpetaja Peter Koch
- 1658–1669 Peter Koch
- 1658–1669 abiõpetaja Johann Kohsen
- 1669–1680 Johann Kohsen
- 1669–1680 abiõpetaja Johann Schwabe
- 1681–1699 Johann Schwabe
- 1681–1700 abiõpetaja Eberhard Gutsleff
- 1700–1724 Eberhard Gutsleff
- 1698–1699 abipastor Heinrich Wildemann
- 1700–1711, 1713–1726 abiõpetaja Theodor Winkler
- 1726–1735 Theodor Winkler, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1723–1725 adjunktõpetaja; 1726–1733 abiõpetaja Eberhard Gutsleff (Tallinna Eesti koguduse diakon[3])
- 1733–1736 abiõpetaja Hermann Levin Schmidt
- 1736–1742 Hermann Levin Schmidt
- 1736–1742 abiõpetaja Jacob Gottlieb Gonsior
- 1742–1749 abiõpetaja Gottfried Schröder
- 1742–1784 Bernhard Daniel Lohmann, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1749–1756 abiõpetaja Andreas Ludwig Nyberg
- 1756–1764 abiõpetaja Reinhold Johann Winkler vanem, Tallinna Eesti koguduse diakon[4])
- 1764–1781 abiõpetaja Benedict Witte vanem
- 1781–1784 abiõpetaja Johann Daniel Ernst Thoritz, 1775–1781 adjunktõpetaja;
- 1784–1793 Johann Daniel Ernst Thoritz, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor, Tallinna linnakonsistooriumi assessor
- 1781–1783 adjunktõpetaja Carl Johann Nottbeck
- 1783–1784 adjunktõpetaja Christian Frese
- 1784–1790 abiõpetaja Abraham Nicolaus Winkler
- 1791–1795 abiõpetaja Gottlieb Wilhelm Ploschkus
- 1795–1813 Gottlieb Wilhelm Ploschkus, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1796–1806 abiõpetaja Johann David Malsch
- 1806–1812 abiõpetaja; Gottfried Dionysius Ploschkus
- 1813–1816 Gottfried Dionysius Ploschkus, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1814–1816 abiõpetaja; Hermann Christian Siegel
- 1816–1842 Hermann Christian Siegel, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1818–1842 abiõpetaja; 1842–1857; Justus Benedict Frese
- 1857–1861 Justus Benedict Frese, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1843–1861 abiõpetaja Theodor Dietrich Witgenstein Luther
- 1861–1867 Theodor Dietrich Witgenstein Luther, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1861–1862 adjunktõpetaja Franz Johann Nerling
- 1862–1864 II õpetaja Ottomar Benedict Frese
- 1864–1867 II õpetaja Christian Wilhelm Benedict Frese
- 1877–1897 Johann Gottlieb Konrad Bergwitz, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1897–1919 Friedrich Fromhold Wieckmann, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1887–1888 adjunktõpetaja Oskar Palsa
- 1903–1905 adjunktõpetaja Woldemar August Lorentzen
- 1905–1906 adjunktõpetaja Carl Eduard Ney
- 1907 adjunktõpetaja Walther Hugo Theodor Paucker
- 1908–1909 adjunktõpetaja Arnold Wieckmann
- 1909–1914 adjunktõpetaja Reinhold Mendelsohn
- 1914 adjunktõpetaja Hugo Bernhard Rahamägi
- 1915–1916 adjunktõpetaja Roderich Bidder
- 1917 adjunktõpetaja Hermann Hansson
- 1918 adjunktõpetaja Kurt Kentmann
- 1919–1944 Theodor Tallmeister, EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kirikuõpetaja
- 1923 abiõpetaja Woldemar Kuljus
- 1924–1939 abiõpetaja Eduard Beckmann
- 1944–1945 abiõpetaja Hugo Pärno(Pärn)
- .....1950 hooldajaõpetaja Woldemar Kuljus
- 1951–1964 Herbert Stillverk
- 1964–1965 hooldajaõpetaja Hugo Valma
- 1964–1995 Jaan Kiivit
- 1995–... Gustav Peeter Piir
Tallinna Pühavaimu koguduse köstrid-kantorid
muuda- 1782–1830, Jakob Niemann (1761–1830), köster ja ühtlasi põhiline õpetaja[5] Püha Vaimu koguduse eesti koolis
- Friedrich Wilhelm Schotter (1841–1917)
Pühavaimu kool
muuda
Pühavaimu koguduse juures tegutses linnanoortele alghariduse andmiseks Püha Vaimu kool, milles õppisid mh. Toomgildi oldermann, klaverivabriku omanik Hans Heinrich Falck (1791–1874), Dietrich Heinrich Jürgenson (1804–1841), kellest sai Tartu ülikooli eesti keele lektor, Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminari juhataja ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige, Justus Nicolaus Ripke (1818–1886), kellest sai Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Philipp Karell (1806–1886), Venemaa keisriperekonna arst ning ka tema vanem vend, muusik ja helilooja Carl Friedrich Karell (1791–1857)[6] jpt. Püha Vaimu koguduse kool tegutses Püha Vaimu kirikule kuulunud maja (Pühavaimu 6) hoovipoolses, köstri korteris maja kirikupoolses otsas. Püha Vaimu kool oli enne lihtrahvale mõeldud elementaarkoolide asutamist Tallinnas kõige olulisem ka eesti lastele mõeldud kool. Kooli lõpetamisel oli võimalus jätkata haridusteed Tallinna kreiskoolis.
Pühavaimu 6 tegutses ka tütarlaste kool, järgnevalt Tallinna 3. Algkool ja 4-klassiline Tallinna 13. Mittetäielik algkool.
Viited
muuda- ↑ Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, TUNA 3 / 2017, lk 30–44
- ↑ Püha Waimu õpetajad Eesti kirjanikkudena, Ristirahva Pühapäevaleht, 25 juuli 1918, lk 2
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 112
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 132
- ↑ Triin Kröönström, Õpetaja Jakob Niemann, Eesti lugu, err.ee, 05.10.2024
- ↑ Triin Kröönström, Kuidas me saime ta unustada?, Sirp, 21.06.2024
Välislingid
muuda- Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Tallinna Püha Vaimu, e-kirik.eelk.ee, 10. veebr. 2022