Raudtee

Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses^[1].

• Magistraalraudteed on tähtsad kogu rahvamajanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklus toimub kogu ööpäeva kestel. Sõidukiirus on harilikult kuni 150 km tunnis.
• Linnadevahelised raudteed ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. Liiklus toimub sageli ainult teatud kellaaegadel.
• Eraldi rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskusi magistraalraudteega. Liiklus on harv, kiirused väiksed, esikohal on kaubavedu.
• Linnalähi- ja/või eeslinnaraudteed ühendavad eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult mootor- ja järelvaguneist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatud osa magistraalraudteedest. Kiirused on siin reisikeskmiselt 35–60 km tunnis, kuid vahel ka kuni 110 km tunnis.
• Linnaraudteed jagunevad tänavaraudteedeks (trammid) ja linna kiirraudteedeks, mis võivad olla allmaaraudteed (metrood) või õhuraudteed. Trammiliiklus toimub peamiselt linna piires ja keskmise kiirusega 13–20 km tunnis, vahel ka 30–60 km tunnis. Linna allmaaraudteel (metrool) on alati omad rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehitus on kallis, ehitatakse neid ainult suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada.
• Tööstusraudteed on ette nähtud ainult tööstuse teenindamiseks. Nende hulka kuuluvad ka kaevandusraudteed. Tööstusraudteel on rongide kiirus väike.

Raudteerajatised on

• sillad,
• viaduktid,
• estakaadid,
• tunnelid,
• tugiseinad,
• truubid,
• süvendid,
• ülekäigu- ja ülesõidukohad,
• oote- ja
• laadimisplatvormid,
• teekaitseobjektid jpm.^[2]

Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised.

Pealisehitised on

• rööpad, pöörmed, liiprid (vt rööbastee) ja
• ballast.^[2]

Kasutusel on mitme rööpmelaiusega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941–1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm / 1524 mm).

Tehnilised seadmed on kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised.^[2] Tehniliste seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms. Turvanguseadmed jaotuvad jaama elektritsentralisatsiooni seadmeteks, jaamavahe automaatblokeeringu seadmeteks, jaamavahe poolautomaatblokeeringu seadmeteks ja jaamavahe kombineeritud teeblokeeringu seadmeteks. Kombineeritud teeblokeeringu seadmetes on kasutusel lisaks poolautomaatblokeeringu seadmetele veel teljeloendussüsteemid.

• Puitrööbastega kaevandus- ja tehaseteid ehitati juba 15. sajandil.
• Esimene üldkasutatav auruveduriga raudtee avati Suurbritannias 1825. aastal. See oli 43,5 km pikk ja kulges Stocktonist Darlingtoni.
• Esimene elektrifitseeritud (elekterveoga) raudtee avati 1895. aastal.

Maailma pikim (2298 km) kiirraudteeliin avati 26. detsembril 2012 Hiinas Pekingi ja Guangzhou vahel.^[3]

• Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.

  Pikemalt artiklis Balti raudtee

• Järgmisena, 1876. aastal avati Tapa–Tartu raudtee, 1889 valmis Valga–Pihkva liin.

  Pikemalt artiklis Valga–Petseri raudtee

• Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati

Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool.

  Pikemalt artiklis Raudteetransport Eestis

Tänapäeval on 1435 mm rööpmelaiusega 65% maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida riike). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm).^[4]

Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11% maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524 mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.

15% maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.^[4]

Raudtee juurde kuulub mitmesuguseid hooneid:

• reisiteenindusehitised
  • raudteejaamade juures on jaamahooned
  • pagasikuur
• ülesõidukorraldaja hoone
• pöörmeposti ruum
• elamud
• jääkelder (olid kasutusel elektriliste külmutusseadmete eelsel ajal)

Raudteedel kui transpordisüsteemis veetakse reisijaid ja kaupu. Ronge ja vedusid haldavad tavaliselt operaatorfirmad.

  Pikemalt artiklis raudteetransport

Raudteeliiklus raudteeliinidel võib toimuda riigisiseselt või rahvusvaheliselt.

  Pikemalt artiklis Rahvusvaheline raudteeliin

Raudteeveoks kasutatakse jõuallikaga veeremit – vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit – vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid – dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.^[2]

  Pikemalt artiklis Rong

Meldepunkt jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.^[5]

Kaitseumbteed on kaitsepöörangust hargnev umbtee (raudteeharu), millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem.

Umbtee raudteejaama sissesõidu pöörme ees, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhtimise kaotanud veeremi peatamiseks.

Kaitsevöönd on vöönd raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Linnades ja asulates on vööndi laius 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit äärmise rööpme teljest.^[6]

• raudteetransport
• raudteejaam
• raudteesild
• Eesti Raudtee
• hoburaudtee
• mägiraudtee
• ratasajamiga raudtee
• rongiõnnetus

• Kui ehitati esimene raudtee... Kaja, 15. märts 1935, nr 63, lk 7.
• Gussarova, Veera. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn : Eesti Raamat, 1970
• Eesti Raudteed : 130 aastat (koostanud Aleksander Salmin). Tallinn : Eesti Raudtee, 2000

• Eesti Raudteemuuseum
• Eesti kitsarööpmelised raudteed
• Eesti Muuseumraudtee
• Eesti Raudtee
• Edelaraudtee
• Elektriraudtee
• Raudtee hooldustööd: Kyle raudtee puhastamine lumest
• Raudtee hooldustööd: lumefrees
• 20 aastat Eesti raudteed 1938. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR