Maadlus

Vana-Egiptuses maadeldi juba 3. aastatuhandel eKr, kusjuures võtted olid tänapäevastele lähedased.

Antiikolümpiamängudel oli maadlus esimest korda kavas 708 eKr (18. mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 eKr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 eKr (37. mängudest) noorukite maadluses.

Kreeka-Rooma maadluse pakkusid välja prantslased 19. sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite põhjal.

USA-s sündinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vööd.

Ateena olümpiamängudel 1896 võisteldi ainult absoluutses kategoorias. Vabamaadlus tuli olümpiamängude kavva 1904. Maadlus ei olnud olümpiamängude kavas ainult Pariisis 1900.

Lausanne'is asuval rahvusvahelisel maadlusliidul International Federation of Associated Wrestling Styles (FILA-l) on 174 liikmesriiki.

Maadlusvõistlused algavad tänapäeval kaalumisest, millel ühtlasi loositakse võistlejad alagruppidesse. Kui maadlejaid on ühes alagrupis nii palju, et nad ei jõua kõik omavahel läbi maadelda, siis kõige rohkem võite saanud sportlane jätkab võistlust. Kui alagrupis on võite mitmel sportlasel võrdselt, siis esmalt selgitab edasipääseja omavaheline seis, selle järel vaadatakse saadud punkte, hoiatuste hulka ja lõpuks passiivsushoiatusi.

Meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt. Aastast 2014 kehtivad järgmised kaalukategooriad: 59, 66, 71, 75, 80, 85, 98 ja 130 kg. Naiste (vabamaadluse) kaalukategooriad aastast 2014 on 48, 53, 58, 63, 69 ja 75 kg.

Alates 2005 aastast toimub maadlus "judo süsteemi" kohaselt. Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(t)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile.

Eesti raskejõustikule pani aluse Gustav Boesberg raskejõustikuringi asutamisega 1888.

20. sajandi algul kuulusid maailma paremikku elukutselised maadlejad Georg Lurich, Georg Hackenschmidt ja Aleksander Aberg. Nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama, tekkis palju raskejõustikuklubisid.

Esimesed Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses peeti 1921, vabamaadluses 1925. Edukalt esinesid Eesti maadlejad 1920.–1930. aastail: olümpiamängudel 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi, MM-võistlustel (1923–1947 ei korraldatud) 1 hõbemedal, EM-võistlustel 5 kulda, 11 hõbedat ja 10 pronksi.

Eestlaste esimene olümpiamedal tuli just maadlusest Stockholmist 1912. Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatši (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Sellega on ta Guinnessi rekordite raamatus.

Eesti esimene olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadluses oli Eduard Pütsep Pariisis 1924.

Eesti esimene olümpiavõitja vabamaadluses oli Osvald Käpp Amsterdamis 1928.

Kristjan Palusalu võitis 1936 Berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses, olles tänapäevani ainus, kes seda suutnud.

Johannes Kotkas oli valitsev Euroopa meister 28 aastat järjest (1938–1966). Seegi on maailmarekord.

• Aleksander Aberg
• Georg Hackenschmidt
• Reinhold-Heinrich Heuer
• Jaan Jaago
• Oskar Kaplur
• Georg Lurich
• Aleksander Schneider
• Gustav Vahar
• Karl Veimann
• Helary mägisalu

• Kalju Liiva
• Georg Baumann
• August Englas
• Georg Hackenschmidt
• Oskar Kaplur
• Nikolai Karklin
• Martin Klein
• Johannes Kotkas
• Karl Kullisaar
• Albert Kusnets
• Osvald Käpp
• Rudolf Loo
• Olaf Luiga
• Voldemar Mägi
• Heiki Nabi
• Ago Neo
• Kristjan Palusalu
• Edgar Puusepp
• Eduard Pütsep
• Voldemar Roolaan
• Roman Steinberg
• Voldemar Väli
• Valeri Nikitin
• Juhan Kalde
• Helary Mägisalu

• Maadleja
• Maadlejate loend
• Toeta Eesti Maadlust