1912

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1908 | 1909 | 1910 | 1911 | 1912 | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | ► | ►►

1912. aasta (MCMXII) oli 20. sajandi 12. aasta. See oli liigaasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – kuulutati välja Hiina Vabariik.
8. jaanuar – asutati Aafrika Rahvuskongress.
18. jaanuar – Suurbritannia polaaruurija Robert Falcon Scott jõudis lõunapoolusele.

Veebruar

14. veebruar – Arizonast sai Ameerika Ühendriikide 48. osariik.

Märts

...

Aprill

14. aprillil – Atlandi ookeanil uppus pärast kokkupõrget jäämäega tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik Titanic. Hukkus üle 1500 inimese.

Mai

5. mai – avati V nüüdisaegsed olümpiamängud Stockholmis.

Juuni

...

Juuli

...

August

...

September

...

Oktoober

...

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

17. veebruar (vkj 4. veebruar) – tööd alustas piimaühinguid ühendav Põllumajandusline Keskühisus "Estonia"^[1].
23. märts (vkj 10. märts) – Tartu üliõpilaste meeskoor andis esimese kontserdi^[1].
10. mai (vkj 27. aprill) – esimest korda võis Eestis näha Sergei Utotškini juhitud lennukit Farman, mis startis demonstratsioonlennule Tartust^[1].
9. juuni – kinnitati spordiseltsi Viljandi Tulevik põhikiri^[2].
28. juuni (vkj 15. juuni) – ilmus bolševike ajalehe Kiir esimene number.
1.–2. juuli (vkj 18.–19. juuni) – toimus rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit) marsruudil Peterburi–Narva–Tallinn–Tartu–Riia^[1].
1.–4. juuli (vkj 18.–21. juuni) – Tallinnas toimusid II Balti ajaloolaste päevad^[1].
4.–6. juuli (vkj 21. juuni-23. juuni) – Paldiski reidil kohtusid Venemaa keiser Nikolai II ja Saksamaa keiser Wilhelm II.
6.–7. juuli (vkj 23.–24. juuni) – Narvas toimus I eesti asunduste laulupidu^[1]. Ürituse kõrval toimus ka eesti asunduste koosolek^[1].
12. juuli (vkj 29. juuni) – Tallinnas Paljassaarel pandi paika Peeter Suure sõjasadama põhjakivi^[1]. Üritusel osales ka Nikolai II^[1].
14. juuli (vkj 1. juuli) – Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda Kreeka-Rooma maadluses^[1].
1. september – Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused, kus esimest korda Eestis osalesid ka naised^[2].
14. oktoober (vkj 1. oktoober) – avati Rakvere Poisslaste Gümnaasium^[1].
Asutati Balti Spordiseltside Liit.^[1]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1912

1. jaanuar – Aleksander Gavrilov, Eesti arstiteadlane
1. jaanuar – Boriss Gnedenko, matemaatik
1. jaanuar – Kim Philby, luuraja
3. jaanuar – Armand Lohikoski, soome filmilavastaja ja stsenarist
6. jaanuar – Jacques Ellul, prantsuse filosoof
12. jaanuar – Dinmuhhammed Konajev, Nõukogude Liidu poliitik
19. jaanuar – Leonid Kantorovitš, matemaatik ja majandusteadlane
20. jaanuar – Artur Taska, eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane
23. jaanuar – Anna Klas, Eesti pianist
23. jaanuar – Boriss Pokrovski, vene ooperilavastaja
27. jaanuar – Arne Næss, norra filosoof
28. jaanuar – Jackson Pollock, USA kunstnik
30. jaanuar – Barbara Tuchman, USA ajakirjanik ja ajaloolane
2. veebruar – Millvina Dean, Titanicult pääsenu
6. veebruar – Eva Braun, Adolf Hitleri abikaasa
13. veebruar – Harald Riipalu, Eesti sõjaväelane
17. veebruar – Richard Ehrlich, eesti kommunist ja kirjanik
20. veebruar – Pierre Boulle, prantsuse kirjanik
20. veebruar – Uno Stockholm, eesti vaimulik
27. veebruar – Lawrence Durrell, Briti kirjanik
28. veebruar – Enno Lehis, eesti maalikunstnik
3. märts – Lalla Gross, eesti klassikaline filoloog
1. märts – Timoteus Linna, eesti õigeusu preester ja muuseumitöötaja
7. märts – Eerik Kumari, eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane
22. märts – Rudolf Kiviranna, eesti vaimulik
27. märts – James Callaghan, Suurbritannia poliitik
23. märts – Wernher von Braun, saksa raketiteadlane
28. märts – Veera Saar, eesti kirjanik
5. aprill – István Örkény, ungari kirjanik
7. aprill – Jüri-Rajur Liivak, II Riigivolikogu valimistel kandideerinud põllumees
8. aprill – Sonja Henie, norra iluuisutaja
15. aprill – Kim Il-sŏng, Põhja-Korea poliitik
21. aprill – Endel Kõks, eesti maalikunstnik
26. aprill – Friedrich Lustig, eesti budistlik munk
30. aprill – Lydia Auster, eesti helilooja
2. mai – Axel Springer, saksa kirjastaja
4. mai – Elvi Sinervo, soome kirjanik
26. mai – János Kádár, Ungari poliitik
28. mai – Patrick White, Austraalia kirjanik
30. mai – Georg Taleš, Eesti ooperilaulja
31. mai – Olga Lund, eesti laulja
9. juuni – Kenneth Pike, USA keeleteadlane ja antropoloog
23. juuni – Alan Turing, Briti matemaatik
25. juuni – Heldur Tõnisson, eesti ettevõtja
28. juuni – Carl Friedrich von Weizsäcker, saksa füüsik ja filosoof
15. juuli – Ahto Valter, eesti purjetaja
19. juuli – Tatu Vaaskivi, soome kirjanik
31. juuli – Milton Friedman, USA majandusteadlane
4. august – Ilmar Rebane, eesti õigusteadlane ja advokaat
4. august – Raoul Wallenberg, Rootsi diplomaat
9. august – Aleksander Pilar, Eesti kunstnik
10. august – Jorge Amado, Brasiilia kirjanik
18. august – Elsa Morante, itaalia kirjanik
23. august – Gene Kelly, USA näitleja ja tantsija
25. august – Erich Honecker, Saksa DV poliitik
3. september – Valdeko Ratassepp, eesti näitleja
5. september – John Cage, USA helilooja
7. september – David Packard, USA ettevõtja
10. september – Herluf Bidstrup, taani karikaturist
17. september – Maksim Tank, valgevene kirjanik
29. september – Michelangelo Antonioni, itaalia filmilavastaja ja stsenarist
1. oktoober – Lev Gumiljov, vene ajaloolane
11. oktoober – Rostislav Merkulov, Eesti dirigent
16. oktoober – Karl Ristikivi, eesti kirjanik
17. oktoober – Johannes Paulus I, paavst
21. oktoober – Salme Ekbaum, eesti kirjanik
3. november – Alfredo Stroessner, Paraguay sõjaväelane ja poliitik
14. november – Otto Samma, eesti tõlkija ja toimetaja
15. november – Harald Keres, eesti füüsik
19. november – George Palade, USA biokeemik
20. november – Otto von Habsburg, Austria-Ungari kroonprints ja Paneuroopa Liidu president
24. november – Evald Saag, eesti teoloog ja vaimulik
26. november – Eugène Ionesco, rumeenia päritolu prantsuskeelne näitekirjanik
8. detsember – Eha Masing, Uku Masingu abikaasa
13. detsember – Aristarch Sinkel, eesti kirjanik
22. detsember – Aleksander Illi, eesti korvpallur
26. detsember – Artur Aola, eesti akordionist ja muusikapedagoog

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1912

16. jaanuar – Georg Heym, saksa kirjanik
29. jaanuar – Herman Bang, taani kirjanik
13. märts – Hugo Treffner, eesti kultuuritegelane
29. märts – Robert Falcon Scott, Briti polaaruurija
29. märts – Victoria Welby-Gregory, inglise filosoof
30. märts – Karl May, saksa kirjanik
6. aprill – Giovanni Pascoli, itaalia luuletaja
20. aprill – Bram Stoker, iiri päritolu ingliskeelne kirjanik
14. mai – August Strindberg, rootsi kirjanik
19. mai – Bolesław Prus, poola kirjanik
30. mai – Wilbur Wright, USA lendur
12. juuni – Frédéric Passy, Prantsusmaa poliitik ja majandustegelane
17. juuli – Henri Poincaré, prantsuse matemaatik, füüsik, astronoom
13. august – Jules Massenet, prantsuse helilooja
31. august – Friedrich Mueller, endine Tallinna raehärra

Nobeli auhinnad

füüsika – Nils Gustaf Dalén
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – Alexis Carrel
kirjandus – Gerhart Johann Robert Hauptmann
rahu – Elihu Root

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176–177
↑ ^2,0 ^2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176–177

[ESBL-2] 2,0 ^2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[1]