Läipcig

Läipcig
Leipzig

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2023)	616,093 ristitud
Pind	297,36 km²
Pämez'	Burkhard Jung (keväz'ku 2006—, Burkhard Jung)
Telefonkod	+49−341
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Läipcig (saks.: Leipzig [ˈlaɪptsɪç], sijaline üläsaksonijan pagin Leibz'sch, ülälužic.: Lipsk) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonijan kaikiš järedamb lidn, valdkundan kahesanz'-kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe (kuti Dortmund i Essen).

Ezmässai slavilaižed (lužican serbalaižed) oliba elänuded neciš lidnas, sid' se kändihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.

Läipcig šingotase avtoiden tehmižel (BMW, Porsche), elektrotehnižel sarakol (Siemens:an kompressorad), mašinansauvomižel, biotehnoparkal i südäikeran tedokeskusel, turizmal (koume millionad ödumižid vl 2017) i logistikal (Amazon, DHL), mugažo fortepjanon tehmižel. Erazvuiččed jogavoččed jarmankad oleldas Läipcigas.

Lidn sijadase Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuzpalas. Matkad Berlin-pälidnhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avto- da raudtel. Federacijanman Drezden-keskuz om sadas kilometras päivnouzmha-suvipäivnouzmha lidnaspäi, om 112 km matkad avtol.

Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.

Vspäi 1992 Läipcig jagase kümneks administrativižeks lidnümbrikoks (üks'lugu saks.: Stadtbezirk), nimitadas niid mail'man čuradusiden mödhe.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr (saks.: Bürgermeister der Stadt Leipzig). Edeline lidnan pämez' om Vol'fgang Tifenzee (Wolfgang Tiefensee, heinku 1998 — kül'mku 2005).

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 502 979 ristitud, sil aigalpäi ristitišt ližadub korktan sündutandmäran tagut i immigracijan taguiči. Vn 2022 rahvahanlugemižen mödhe se oli 598 899 ristitud. Kaik 581 980 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Läz 1 mln eläjid om ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 718 200 eläjad vl 1930, mugažo 617 574 eläjad vl 1950 sodan jäl'ghe. Vl 1999 suretihe lidnan territorijad.

Eläjad verazmaiženke augotižlibundanke otiba 13,4 % vl 2017, hö tuliba Päivnouzmaižen Evropan maišpäi, Sirijaspäi i Vjetnamaspäi päpaloin.

Religijan mödhe (2015): toižed religijad i religijatomad — 83,9 %, Evangelijan hristanuskojad — 11,7 %, riman katolikad — 4,4 %.

Lujas sur' i vanh tutab universitet radab lidnas vspäi 1409.

Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe.

Om kaht lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine Läipcig / Galle (LEJ, kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) i regionaline Läipcig / Al'tenburg.

• 
  Läipcig vl 1900
• 
  Uz' lidnan ratuš (ezimal, 2013)
• 
  Federaline administrativine käskuzkund vl 2008
• 
  Homan jumalanpert', vn 2004 nägu
• 
  BMW-kompanijan avtotegim vl 2006
• 
  Memorialine «Runde Ecke»-muzei enččes «Štazi»-radnikoičendas (2009)
• 
  Läipcigan päraudtestancii vl 2013

Sündnuded

Vl 1813 sur' Rihard Vagner-muzikankirjutai oli sündnu Läipcigha. Se om kodilidnaks neniden ristitkundan šingotajiden täht: Johan Vol'fgang fon Göte-kirjutai, Fridrih Vil'gel'm Nicše-filosof.

Elänuded

• Sur' Läibnic-matematikantedomez' da filosof openzihe Läipcigan universitetas vll 1661−1666.
• Vll 1723−1750 genialine Johan Sebast'jan Bah-muzikankirjutai radoi organistan da horan ohjandajan Pühän Homan jumalanpertiš.
• Elena Obrazcova (1939−2015), venälaine operpajatai.

• Lidnan oficialine sait (leipzig.de). (saks.) (angl.)
• Venäman generaline konsuluz Läipcigas (leipzig.mid.ru). (ven.) (saks.)
• Läipcig-Leksikon – Vajehnik Läipcigas (leipzig-lexikon.de).

Läipcig Vikiaitas