Mine sisu juurde

Kedr

Vikipedii-späi
Kedr
Livanine kedr
Livanine kedr (Cedrus libani) Londonan puištos, 2005. Se om heimon tipine erik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (Pinales)
Sugukund: Pedaižed (Pinaceae)
Heim: Kedr
Latinankel'ne nimi
Cedrus Trew, 1757


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 183405
NCBI 3321

Kedr (latin.: Cedrus) om Pedaižed-sugukundan igähižvihandoiden kazmusiden heim, kogoneb koumes erikospäi.

Kedroiden nügüd'aigaine londuseline areal om Keskmeren mägirandoiden päivnouzm i suvi (1000..2200 m ü.m.t. korktusil), Gimalajiden päivlaskm (1500..3200 m ü.m.t.). Pud oma naturalizuidud satusekahašti Krim-pol'saren suvirandal. Om kedran mecoid Edahaižes Päivnouzmmas (26 tuhad km²). Kazvab ištutadud formal mail'madme: Britanižil saril, Avstralijan suves, Udes Zelandijas, Amerikan maiš. Liliputal'ne form kävutase bonsaikš.

Kazmuz voib äikerdoitas semnil tahondoiš ekstremumanke korktemb mi −25..−30 C° erikoidme. Kedr kazvab paremba rohlil mahusil, mouckiven vajagudenke, toižin mokičese hlorozan tagut.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Tauz'kaznuded pud oma 40..50 metrad kortte, kron om leved. Kor' om muzahahk, siled noril tüvil, räbed vanhil. Vezad oma lühüdad i pit'kad, jäl'gmäižiden kavag' kazvab spiraližikš. Neglanvuiččed lehtesed oma 8..25 mm pitte, 60 millimetrhasai gimalajižel erikol.

Änikoičeb sügüzel. Kedroiden i pedajiden käbuiden struktur om kaikiš pojavamb.

Vahv pumaterial om arvokaz amuižiš aigoišpäi. Ottas pertiden i laivoiden sauvomižhe, meblin tehmižhe. Ei voi otta sömäks kedran erikoiden semnid, pedajiden-«kedroiden» erineden. Kedr kävutase parfümerižes tegimištos.

Ištutadas puištoiš, taivazman i hobedan polhe formad oma kaikiš enamba dekorativižed.

Kaik lugetas koume erikod heimos:

Ende livanižen kedran toižend oli erižeks nelläks erikoks:

  • Cedrus brevifolia (Hook.f.) Elwes & A.Henry — Kipran kedr, vai Lühüdkavag'kedr