Bagaman Sared

Bagaman Sariden Ühtnend
Commonwealth of the Bahamas

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Nassau
Eläjiden lugu (2018)	332,634[1] ristitud
Pind	13,939 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Karl Koumanz'
Päministr	Hjubert Minnis
Religii	hristanuskond
Valüt	Bagaman Sariden dollar (BSD)
Internet-domen	.bs
Telefonkod	+1−242
Aigvö	tal'vel UTC−5, kezal UTC−4

Bagaman Sared (angl.: The Bahamas [bəˈhɑːməz]), täuz' oficialine nimituz — Bagaman Sariden Ühtnend (angl.: Commonwealth of the Bahamas), om valdkund ühtennimižil saril Pohjoižamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nassau, valdkundan ristitišton läz nelläd videndest eläb siš.

Vn 1973 heinkun 10. päiväl Bagaman Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan konstitucii^[2] tuli väghe sil-žo päiväl.

Bagaman Sared sijadase pohjoižpoles Kubalpäi da Kariban merelpäi, suvipäivnouzmpoles AÜV:oiden Florid-štataspäi. Kaik om läz seičemed sadad sart sarištos, sured koumekümne niišpäi oma elänzoittud. Valdkundan kuivman pind om 13 939 km². Valdkundan randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 3542 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Alvernii-kukkaz Ket-sarel, 62 m ü.m.t. kortte.

Londuseližed varad oma keitandsol, aragonit, mec, kala, väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Valdkundan pämez' om britanine Karl Koumanz'-kunigaz. Päministr (angl.: Prime Minister of The Commonwealth of The Bahamas) om otnuden tobmut parlamentan alakodiš partijan lider.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) kuz'toštkümnenke ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 38 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Bagaman päjärgvaličendad, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vn 2017 semendkun 10. päiväl. Nügüdläine Kornelius Elvin Smit-jenaral-gubernator om radnikuses vn 2019 kezakun 28. päiväspäi. Enzne jenaral-gubernator om Margerit Pindling, hän oli otnu radsijad vozil 2014−2019. Vn 2017 semendkun 11. päiväspäi Hjubert Minnis radab päministran. Edeline päministr om Perri Kristi (2002−2007 i 2012−2017).

   Kacu kirjutuz: Bagaman Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Bagaman Sared jagasoiš koumekümneks ühteks ümbrikoks (angl.: district).

Bagaman Saril elädas bagamalaižed. Vl 2009 valdkundan eläjiden lugu oli 338 956 ristitud, vl 2014 — 321 834 ristitud.

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 90,6 %, evropalaižed — 4,7 %, segoitadud augotižlibundanke (afrikalaižed evropalaižidenke) — 2,1 %, toiženke augotižlibundanke — 1,9 %, märhapanendata — 0,7 %.

Eläjiden tobj pala oma hristanuskojad: protestantad — 69,9 %, riman katolikad — 12 %, toižed hristanuskojad — 13 %, toižed uskojad — 0,6 %, religijatomad — 1,9 %, märhapanendata — 2,6 % (2010).

Toižed znamasižed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Friport, Uest End. Lidnalaižiden pala om 83,2 % (2020).

Bagaman Sared om elokaz šingotai ma. Ižanduz baziruiše holitišiden sferal. Turizm da ofšorine banking anttas läz pol't valdkundan kogosüdäiproduktad. Industrijan päsarakod oma farmaceftine, cementan tehmine, aragonitan samine, metallanvanund (spiraližed teraztorved), kivivoin tond laivoil, sömtegimišt (rom, keitandsol, meriproduktad).

Vl 2009 valdkundan päeksport oli polistiren (21 %), hil'voižim da nukleinmuiktused (18 %), kala da merenproduktad (11 %); toine eksport — mašiništ (3 %), kived (3 %), parfümerii (3 %), keitandsol (2 %), käziinstrument (2 %), raud da teraz (2 %), avtod da likutimiden varapalad (2 %), sodalaivad (1 %), cement (1 %). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma AÜV (Bagaman Sariden eksportan 49,3 % i importan 58,6 %), Kot d'Ivuar (eksportan 20,3 %), Saksanma (eksportan 9 %).

1. ↑ Bagaman Sariden ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
2. ↑ Bagaman Sariden Konstitucijan tekst vn 2006 redakcijas laws.bahamas.gov.bs-saital. (angl.)

• Bagaman Sariden oficialine sait (bahamas.gov.bs). (angl.)

Bagaman Sared Vikiaitas

	Pohjoižamerikan valdkundad
	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago