Antverpen

Antverpen
Antwerpen (alam.)
Anvers (franc.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Bel'gii
Eläjiden lugu (2023)	536,079 ristitud
Pind	208,22 km²
Pämez'	Els van Dusburg (uhoku 2025—, Elisabeth "Els" van Doesburg)
Telefonkod	+32-(0)3
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Antverpen (alam.: Antwerpen [ˈɑntˌʋɛrpə(n)], franc.: Anvers [ɑ̃vɛʁs]) om Bel'gijan lidn da municipalitet valdkundan pohjoižes, Flandrii-regionas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antverpen-agjan administrativine keskuz, Evropan kahtenz' surtte meriport. Oficialine kel' om alaman kel'.

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal vai sen möhemba. Oli kuldan tondsijaks Amerikaspäi 16. voz'sadal. Vl 1920 lidn vastsi Kezaolimpiadan vändoid.

Antverpen šingotase meriportal, himižel tegimištol, diamantoiden ümbriradmižel i torguindal. Valdkundan kahtenz' surtte Antverpen Pohjoine-sortiruindraudtestancii (Antwerpen-Noord) radab lidnas.

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Šel'd-jogen muugotil randoil, kahesa metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Alamaiden röunhasai om vižtoštkümne kilometrad pohjoižhe, Brüssel'-pälidnhasai om nell'kümne kilometrad suvhe.

Klimat om ven valdmeren, lämän Gol'fstrim-joksmusen valatoitusenke, viluhk tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun +4,0..+4,6 C°. Ekstremumad oma −18,5 C° (viluku, uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 853 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-sügüz'kus (76..84 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (81..91 mm kus), vähemba sulakus (43 mm).

Antverpenan municipaline suim kogoneb 55 ühtnijaspäi. Lidn jagase kümneks nimitadud rajonaks (alam.: district), kaik ned oliba erižikš municipalitetoikš enččes (tobj pala vhesai 1983). Antverpen-rajon om kaikiš suremb pindan i ristitišton lugun mödhe.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr (alam.: Burgemeester Antwerpen). Edeližed lidnan pämehed oma Bart de Vever (Bart De Wever, viluku 2013 — uhoku 2025), Patrik Janssens (Patrick Janssens, heinku 2003 — tal'vku 2012).

Vn 2018 zavodindas lidnan eläjiden lugu oli 523 248 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 1,23 mln eläjid om ezilidnoidenke (2023), se om valdkundan kahtenz' surtte lidnaglomeracii Brüsselin jäl'ghe.

Antverpenan universitet^[1] (alam.: Universiteit Antwerpen, läz 20 tuhad üläopenikoid) om sätud vl 2003 koumen universitetan ühtištusel. Sen kuz' kampusad sijadasoiš lidnadme.

Avtobusad i tramvaid (14 jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Akvabusad ühtenzoittas lidnan keskust ezilidnoidenke. Koume transporttonnelid oma saudud Šel'dan al: Vaasland (Waasland, 1934), Kennedi (Kennedy, 1967) i Lifkenšuk (Liefkenshoektunnel, 1991).

Rahvahidenkeskeine civiline Antverpen-lendimport^[2] (ANR / EBAW, 306 tuh. passažiroid vl 2019) om saudud vides kilometras suvhe lidnaspäi. Se om pen', kävutase biznesan lendusiden täht (London) i sezonižiden čarterreisiden täht Keskmeren lebutahoiže. Päine lendimport lidnan täht sijadase läz Brüssel'-lidnad 45 kilometras.

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2006), sen kellčuhunduz mülüb Mail'man jäl'gushe vspäi 1999
• 
  Keskaigaine Sten-zamk (2007)
• 
  Antverpenan Jumalanmaman päjumalanpert' (riman katoline), vn 2018 nägu
• 
  Himižed tegimed meriportas vl 2005
• 
  Čomamahtoine Muzei jogel (2017, Museum aan de stroom, MAS), om avaitud vl 2011
• 
  Antverpen-Keskuzline-päraudtestancii vl 2015

1. ↑ Antverpenan universitetan sait (uantwerpen.be). (alam.) (angl.)
2. ↑ Rahvahidenkeskeižen Antverpen-lendimportan sait (antwerp-airport.com). (angl.) (alam.) (fr.)

• Lidnan tobmuden oficialine sait (antwerpen.be). (alam.) (fr.) (saks.) (angl.)

Antverpen Vikiaitas