Sistemai reşai on tirreşai xele inkişofjofta buda, to 3—4 m va az on zijodtar cuqur zeri xok meravad. Pojahojaş az 50 to 120 sm qad dorand va paşmakdor, serşox buda, buttaaş zic jo kame pareşonbutta meboşand. Pojaaşon xolī xolī jo bo boftahoi parenximī pur ast[3].
Bargaş toqa-toqa buda, az 7—16 bargca iborat ast. Bargcaho elipsşakl, tuxmşakl jo neştarşakl meşavand. Ragi mobajniji bargcaho az qadi onho daroztar ast. Kanori bargho jakluxt. Tarafi cappai barghojaş nobarobarpaşmak dorad jo serpaşmak meboşad[3]
Tūdagulaş daroz buda, gulaş gulobiji tobişhoi gunogun dorad. Dumcai gulaş kūtoh ast. Daroziji toçgulaş az 6 to 12 mm meboşad. Rangi toçgulaş aksar gulobī buda raxhoi kūndalangi beştar sijohtob dorad[3].
Mevaaş nimlūnda jo tuxmşakli kunçdor buda ƣilofakhojaş jaktuxma va namekafidagī meboşand. Ƣilofakho būrrang, qahvarang, xokistarrangi sabztob meşavand. Sathaş burmador ast. Andozai ƣilofakhojaş 6—8 mm meşavad. Vazni 1000 dona tuxmaş 18—25 g ast[3].
Esparset, ba monandi junucqa alafi bisjorsolai ƣilofakdor buda, baroi beda, ordi beda, xuroki sabz, tarbeda silos va caronidani corvo istifoda burda meşavad. Esparset az çihati qimati xurokiaş az junucqa xele bartarī dorad, az çihati miqdori proteini hazmşavanda boşad, ba on nazdik ast[4].
Şmalьgauzen I. F. Flora Srednej i Juƶnoj Rossii, Krыma i Severnogo Kavkaza. Rukovodstvo dlja opredelenija semjannыx i vыsşix sporovыx rastenij. Kiev, tip. t-va pec. dela i torg. I. N. Kuşnerev i Ko v Moskve, Kievsk. otd-nie. T. 1. Dvudolьnыe svobodnolepestnыe. 1895. S. 259.
.jpg)
Vikipedijai Toçikī kumak kuned!.