Piitimesaami kiil
| Piitimesaami kiil
bidumsámegiella | |
| Kõnõldas | Arjeplogi, Roodsi |
| Kõnõlõjit | 20–50 |
| Ammõtlinõ kiil | olõ-õiq |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | soomõ-ugri keeleq |
| Keelerühmäq | saami keeleq
õdagusaami keeleq |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | smi |
| ISO 639-3 | sje |
Piitimesaami kiil (piitimesaami keelen bidumsámegiella) om saami kiil soomõ-ugri kiili siän.
Parhillanõ sais
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Piitimesaami kõnõlõjit arvatas olõvat 20–50 ja tuud kõnõldas päämädselt Arjeplogin, Roodsin. Aoluulidsõlt om piitimesaami kiilt kõnõld ka Norran. Kõik piitimesaami keele kõnõlõjaq ommaq katskiilseq, nääq kõnõlõsõq roodsi kiilt ja piitimesaami kiilt. Kõik kõnõlõjaq ommaq 60-aastagadsõq ja vanõmbaq ja väega veidü om latsi, kinkaq piitimesaami kiilt kõnõldas. Piitimesaami kiilt ei opadaq koolin egaq pruugita meediän. Roodsi säädüisi perrä om saami keelil külq ammõtilidsõ keele õigusõq, aq täpsät kiilt olõ-õiq nimmat. Tuu tähendäs, et tegeligult ei olõq piitimesaami keelel ammõtilidsõ keele staatust egaq õiguisi. Egäpääväelon pruugitas päämädselt roodsi kiilt, õnnõ põh'apõtro pidämise man pruugitas päämädselt piitimesaamikeelitsit sõnno.
Piitimesaami keelel om 2019. aastagast ammõtlik kiräkiil, miä pruuk ladina tähistüt, mink mano om tähti lisas pant.