veis

veis (gen veis, part veisõ, mon nom vēšõd)

1. veitsi

   neme veisõks kațki ī’edtõd – kuin veitsellä leikattu

   Veis äb ak pǟlõ – veitsi ei tee [mitään]

• LEL nominityyppi 108 (veis)) veis

• duņtš
• kabātveis, klõkšveis
• veispǟ, veistierā

• [LEL]Liivi-eesti-läti sõnaraamat / Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. – Tartu : Tartu Ülikool, 2012.

Verkkoversio: LEL 2012

• Liivi-Suomi Netidigisõnad / Giellatekno, UiT Norges arktiske universitet

oahpa.no liv-fin [liivi-suomi-liivi, osin suomeksi]

veis (gen. veise, part. veiset)

1. nauta, Bos taurus

   Emane veis on lehm. – Nautanaaras on lehmä.

• ÔS 2018 tyyppi 9 (katus) katus

• ürgveis, tarvas
• koduveis
• veiseliha

• veis Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara: PSV / veis