Saksa keel

Proosa

Mõned saksa sõnad on nii pikad, et neil on perspektiiv. Nagu näiteks:

Freundschaftsbezeigungen. ('sõbralikkus')

Dilletantenaufdringlichkeiten. ('matslus')

Stadtverordnetenversammlungen. ('linnaametnike koosolekud')

Need pole sõnad, vaid tähemärkide rongkäigud.

Some German words are so long that they have a perspective. Observe these examples: Freundschaftsbezeigungen. Dilletantenaufdringlichkeiten. Stadtverordnetenversammlungen. These things are not words, they are alphabetical processions.
- Mark Twain, A Tramp Abroad, The Awful German Language, 1880

Ülemleitnant Lukáš oli kõduneva Austria keisririigi tüüpiline tegevväeohvitser. Kadetikool oli kasvatanud temast kahepaikse inimese. Seltskonnas rääkis ta saksa keelt, kirjutas saksa keeles, kuid luges tšehhi raamatuid, ja kui oli õpetajaks üheaasta-vabatahtlike koolis, kus õppisid ainult tšehhid, ütles ta neile usaldavalt: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks vandeseltsiks, millest on parem end eemale hoida.
- Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 177

Heinrich Heine laskis saksa keelel korseti nii lõdvaks, et tänapäeval pääseb iga viimane kui poesell tema rindu käperdama.
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, Loomingu Raamatukogu, nr 31, 1999, lk 53

Saksa keel on surma suhtes seesama mis ladina keel usulise rituaali suhtes — ülimalt asjakohane.
- John Fowles, "Maag", tlk Henno Rajandi, 2005, lk 479

Härra pastoril ega tema naisel polnud midagi tema vastu. Nad olid juba ammugi endale ühte poisipõnni majja soovinud. Aga niisugusel nagu Krabat, kelle elu oli möödunud viletsas hurtsikus, karjusemajakeses Eutrichis, oli raske pastoriperre sisse elada; olla hommikust õhtuni sõnakuulelik, mitte sõimelda ja mitte kakelda, käia ringi valge särgiga, kael pestud, juuksed kammitud, mitte kunagi palja jalu, kogu aeg puhaste kätega ja puhtakskraabitud küünealustega — ja tagatipuks veel kogu aeg saksa keelt rääkida, saksa kirjakeelt!

Nädal aega püüdis Krabat kogu hingest, püüdis veel teisegi nädala, siis laskis ta pastori juurest jalga ja läks kerjuspoiste juurde. (ptk "Unenäoteed")

Otfried Preussler, "Krabat", tlk Linda Ariva, Tallinn: Tänapäev, 2009, lk 22

Netty Pinna oli vanaema õetütar ja tuntud eesti näitleja. Ma ei ole teda kordagi näinud, aga ometi olen olnud tema lummuses — albumi kaudu. Ikka jäi mu pilk peatuma leheküljel, kus oli tema foto, ja ta vaatas mulle oma laiaäärelise kübara alt looritatud pilguga otsa. Ka jutud tema kohta olid udused ja looritatud. Ma ei suutnud kuidagi mõista, miks ta pidi kodus kõnelema saksa keelt, kui oli eestlane ja abielus eestlasest näitleja Paul Pinnaga. Samuti nagu oli mulle arusaamatu, et ta ei pidanud sobivaks suhelda oma lihtsate sugulastega. Ja et suurilmadaamina, nagu ta pildilt paistis, elas kodus kitsastes tingimustes ning püüdis seda teiste eest varjata.

Netty Pinna oli minu jaoks lapsepõlves kaua aega müstifikatsioon. Mina, kes elasin kõige tavalisemas perekonnas, ei mõistnud veel suhtumisi ega suundumusi. Need mõistmised kasvasid alles ajajooksul, koos silmaringi laienemisega. Ka ei teadnud ma tollal, et nii minu vanaema kui ka tema õde, Netty Pinna ema, teenisid mõlemad mõisas toatüdrukutena ja said sealt kaasavaraks peenutsemise vaimu. Kui minu vanaema puhul piirdus saksikus tütre Salme koolitamisega Rakvere Töchterschule’s, just Töchterschule’s ja mitte kusagil mujal, siis oli sellel rohkem hariduslik eesmärk ja tädi Salmest kasvas ikkagi eestlane, kes oli pikemat aega Tapa naiskodukaitse esinaine, kelle mees oli Kaitseliidu pealik ja lapsed kodutütred. Netty Pinna emas aga oli nähtavasti saksikuse tung tugevam. Muidugi võis tema külvatud seeme langeda ka vastuvõtlikumasse kasvupinda, sest ilusa Netty Pinna ilusas tütreski jätkus sama joon — Signe Pinna oli sakslaste ajal hinnatud eelkõige kui üks väheseid saksa keeles mängivaid näitlejaid.

Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", sari: Mõte & mälu, nr 1, Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2007, lk 19

Euroopa on ju paljurahvuseline ning kui tahad, et Sind austataks, sinu tavasid tuntaks, sinu keelt õpitaks, siis tuleb samaga vastata ka teiste suhtes. Nii lihtsalt on. Tuleb palju rohkem osata meie naabrite keeli: läti, soome, vene… miks mitte ka kaugemate naabrite keeli. Saksa keelt, mis on eesti ja vene keele kõrval minu üks väga lähedasi keeli, tasub osata mitmetel põhjustel, olgu need põhjused ajaloolised või majanduslikud või muud. Kui tahta tänases Euroopas õppida ja töötada, siis on saksa keelt kõnelevaid maid ikkagi kõige rohkem. See on fakt.
- Aija Sakova, "Aeglustuda – milleks ja kuidas?" ERR, 02.01.2019

Eesti vanasõnad

Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid