Lumesadu

Lumesadu on väikeste jääkristallide tants.

• Aeg-ajalt kostab meie enamjaolt vaikusest koosneva kõne vältel, kuidas ühekroonine kukub kõlinal mündiautomaati.

"Kas sinu juures sajab ka lund?" küsin lõpuks.

"Ma ei tea," vastab Jim, "ma seisan koridoris ja siin ei ole ühtegi akent, aga teie ärasõidust peale sadas vahetpidamata."

"Mis haigus sul siis on?" esitan küsimuse toru sooja suhu.

"Mu tiivad läksid liiga suureks, ma ei saa enam lennata."

"Mida see tähendab?"

"Ma täpselt ei tea," ütleb Jim, "küsin doktori käest, kui ta tuleb, aga ma jään siia ilmselt kauemaks."

• Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 30

• Esikulambi valguslaigus paistis lumesadu kui tasane ja unine dušš. Isevärk seisis minu kõrval vaikides, pikk, kõhetu, kondine - nagu kuju, mis visandatud paari pliiatsitõmbega. Iga liigutusega langes temalt lund kui tuhksuhkruga üle puistatud koogilt.
  • Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020

• Just hakkas lund sadama. Räägitakse, et tähed on inglite südamed, mis põlevad nende läbipaistvates kehades. Pimedus aga kujutab endast kustunud südameid, mida on mitu korda rohkem, ning seepärast on öös rohkem pimedust kui valgust. Ja lumesadu on kustunud südamete tuhk.
  • Joel Haahtela, "Adèle'i küsimus", tlk Kai Aarelaid, 2020, lk 7

• Juhan Liiv, "Rändaja", rmt: "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 43

• Ilmi Kolla, "Lõbus on lumes", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 35

• Paul-Eerik Rummo, "Ikka Liivist mõteldes" 1, rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 87

• Jaan Kaplinski, "* Meel unus mägede taha" kogus "Uute kivide kasvamine" (1977)

• Leelo Tungal, "Mullaketraja" [1978], rmt: "Täisminevik" (2007), lk 175