Lämmastik
Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7, tavatingimustes lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas, mis moodustab Maa atmosfäärist umbes kolmveerandi.
Proosa
[muuda]- Bakterid, seened ja vetikad on põhilised kõdunemise teostajad, mis lagundavad taimede ja loomade jäänused nende koostismineraalideks. Niisuguste keemiliste elementide, nagu süsiniku ja lämmastiku hiiglaslik ringkäik läbi mulla, õhu ning elavate kudede ei saaks toimuda ilma nende mikrotaimedeta. Näiteks ilma lämmastikku siduvate bakteriteta nälgiksid taimed lämmastikupuuduses, kuigi neid ümbritseb lämmastikku sisaldava õhu ookean. (lk 55)
- Vihmausside juuresolek suurendab mullabakterite lämmastikusidumisvõimet ja vähendab mulla roiskumist. Orgaaniline aine laguneb usside seedetraktis ja muld rikastub usside väljaheidetega. Seega moodustavad mullakoosluse organismide läbipõimunud suhted, kus igaüks sõltub mingil viisil teistest. Elusolendid sõltuvad mullast, ent muld omakorda on maakera elustav element ainult niikaua, kui temas õitseb elusorganismide kooslus. (lk 57)
- Rachel Carson, "Hääletu kevad". Tõlkinud Ain Raitviir. Tallinn: Valgus, 1968
