Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

• Siin on otsene seos: mida rohkem sekveneeritud genoome, mida rohkem terviseinfot nende kohta, seda täpsemaks meie ennustus- ja prognoosiprogrammid lähevad.
• [CRISPR-tehnoloogiast:] See avastus võimaldab muuta suunatult DNA koodi, muuta geenide järjestust ja pärast seda organismi tagasi panna. Umbes nii, et kui kogu genoom on paks raamat ja ühes sõnas on trükiviga, siis nüüd on see trükiviga võimalik parandada ja vale sõna õigega asendada.
  • Andres Metspalu, intervjuu: Margus Maidla, "Personaalne meditsiin ja genoomika", Sirp, 10.06.2016

• Koletis või mitte, aga potentsiaalselt on osa taimi ka surematud, sest suudavad ennast kloonida. Bakterid seda enam, olles evolutsioonis olemuselt oma ammuste eellastega samalaadseks jäänud (nende genoom muutub siiski pidevalt, nt antibiootikumiresistentsus on küllaltki uus nähtus). Taim võib aga füüsiliselt sama isendina vegetatiivselt paljuneda, elada nii sajandeid ja sealjuures säilitada ikkagi oma algse geneetilise koodi.
  • Sirgi Saar, "Nemad ongi leegion", Sirp, 21.05.2021

• Ma arvan, et lähiajal suureneb tähelepanu IT ja biotehnoloogia sümbioosile riskihaldamise algoritmide väljatöötamisel. See parandaks märgatavalt genoomis oleva info otstarbekat kasutamist.

Moraal on aga see, et tegelikult on meie eluiga ja surma põhjus genoomis kirjas. Küll mitte kuupäevaga, aga seal on kirjas, kas sureme vähki, südamehaigusse või hoopis mõnda vastikusse kroonilisse põletikku. Me ei suuda seda praegu veel välja lugeda. Oleme õppinud selgeks esimesed ruunid, saame aru, et osal neist on suur kaal meie homse ennustamises, kuid lõplikuks mõtestamiseks läheb veel aega, ja see aeg on kindlasti lühem, kui arvata oskame, sest arengutempo on väga kiire.

• Sulev Kõks, "Pealelend: Sulev Kõks", Sirp, 15.08.2013

• Organismi genoomi koos kõikide mikroobide geenidega kokku nimetatakse hologenoomiks. Arvatakse, et hologenoom moodustab terviku, millele toimib looduslik valik ning mille geneetilise variatsiooni allikaks on nii peremehe kui ka mikroobide genoom. Hologenoomi mudeli puhul tekib geneetiline variatsioon lisaks mutatsioonidele ka keskkonnast uute mikroobide (ja nende geenide) omastamisest, pannes proovile traditsioonilise arusaama, et pärilikud on üksnes organismi genoomi määratud tunnused. Hologenoomi mudeli puhul võivad päranduda ka elu jooksul omandatud tunnused. Seda juhul, kui mikroob, kellest selle tunnuse avaldumine sõltub, esineb ka järgnevas põlvkonnas.
  • Mari-Ann Lind, "Kõhumikroobid ja nende mõju inimese meeleolule", Sirp, 16.04.2021

• Mikrobioom mõjutab organismi fenotüüpi – organismi vaadeldavaid tunnuseid, mis kujunevad tema geenide ja keskkonnatingimuste koostoimes. Mikrobioom on justkui organismi laiendatud genoom, võimaldades muutuvas keskkonnas kiiremat kohastumist.
  • Mari-Ann Lind, "Keskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses", Sirp, 26.11.2021

• Organismi talitluses on palju paika pandud inimese genoomiga, kuid silmas tuleb pidada, et genoom on ennekõike reeglite kogum – nagu inseneriteadustes joonised –, mille alusel võetakse ette inimese kokkupanek. Organismil on aga ühe toimiva joonisepaki – genoomi – raames võimalik olla mitmes olekus.
  • Aleksander Laane, "Siirdemeditsiin on kuulutatud läbimurdealaks", Sirp, 25.04.2013

• Kääriäinen annab alustuseks võhikule ilmeka ülevaate geneetika põhimõistetest. Näiteks genoom kui entsüklopeedia (lk 20). Entsüklopeedia köited vastavad inimraku kromosoomidele, geenid aga märksõnatekstidele. Nii võib geeniuurijat võrrelda entsüklopeedia lugejaga, kes otsib sealt teatud märksõna. Trükiveale tekstis võib ta sattuda vaid siis, kui viga on just selles tekstis, mida tema loeb. Trükiviga mõne teise märksõnatekstis jääb aga tähele panemata.
  • "Sellest Eestis peret planeerides ei mõelda", Sirp, 07.01.2005, anonüümne arvustus raamatule: Helena Kääriäinen, "Sinu geenid, minu geenid. Geneetikaalane info noorpaaridele", 2004

• Mayr jäigi uurima eelkõige kvalitatiivselt kirjeldatavaid nähtusi, nagu terminid, nimetused, nähtuste olemus, taksonoomia jms, olgugi et oli sünteetilise evolutsiooniteooria üks alusepanijaid koos Ronald Fisheri, J. B. S. Haldane'i, Theodosius Dobžanski ja teiste väga mudeli- ja arvumeelsete teadlastega. Siiski jäi ta elu lõpuni näiteks veendumusele, et loodusliku valiku objekt pole mitte geen, vaid genoom tervikuna.
  • Lauri Laanisto, "Ultimaatsete põhjuste piibel Metuusala enda sulest", Sirp, 25.01.2019; arvustus raamatule: Ernst Mayr, "Bioloogilise mõtte areng", tlk Ülo Maiväli, Sille Remm ja Kristiina Vind, Kalevi Kulli järelsõna, 2017