Zheng He

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Zheng He (hiina lihtsustatud kirjas 郑和; hiina traditsioonilises kirjas 鄭和; pinyin'is Zhèng Hé; Wade'i-Gilesi transkriptsioonis Cheng Ho; sünninimi 馬和 Mǎ Hé. Tuntud ka kui 馬三寶 / 马三宝; pinyin'is Mǎ Sānbǎo, araabia ja pärsia keeles حاجی محمود شمس Hajji Mahmud Shams; 1371–1435) oli Hiina meresõitja, maadeavastaja, diplomaat ja admiral, kes juhtis 1405–1433 toimunud merereise Kagu-Aasiasse, Lõuna-Aasiasse ja Ida-Aafrikasse.

Yunnani provintsis sündinud Zheng He oli hui rahvusest moslemipere teine poeg. Tal oli ka neli õde. Üks tema esivanemaid oli Sayyid Ajjal Shams al-Din Omar, Mongoli impeeriumi teenistusse astunud pärslane, kes määrati Yuani dünastia alguses Yunnani provintsi kuberneriks.

1381. aastal sai Põhja-Yuan lüüa ning Mingi keiser läkitas Yunnani armee, et suruda maha mongolite mäss. 11-aastane Zheng He võeti vangi ja kastreeriti. Seejärel saadeti ta keiserlikku õukonda, kus ta sai nimeks San Bao ("kolm kalliskivi"). Ajapikku sai temast keiser Yongle nõunik, kes aitas tal ka kõrvaldada eelmist keisrit Jianweni. Tänutäheks pälvis eunuhh Yonglelt aunime Zheng He.

1425. aastal määras keiser Hongxi ta Nanjingi kaitsjaks. 1428 käskis keiser Xuande tal lõpetada üheksakorruselise budistliku Da Baoeni templi ehitus Nanjingis ning 1430 saatis keiser Zheng He seitsmendale ja viimasele retkele "Lääneookeanile" (India ookeanile). Zheng He suri 1433. aastal tagasiteel, kui laevastik oli jõudnud Hormuzi.

1405-1433 korraldas Mingi valitsus seitse mereretke. Keiser Yongle soovis nendega kehtestada Hiina kontrolli kaubanduse üle ning avaldada muljet India ookeani ranniku rahvastele.

Zheng He pandi laevastiku ja sõjaväe etteotsa, tema asetäitjaks sai Wang Jinghong. Esimesel retkel koosnes laevastik 317 laevast (teiste allikate põhjal 200 laevast) ligi 28 000 meeskonnaliikmega. Igal laeval oli kuni 500 meest.

Zheng He külastas Araabiat, Bruneid, Ida-Aafrikat, Indiat, Malai saarestikku ja Taid, tegeldes tee peal kaubandusega. Kinkidena jagas ta kulda, hõbedat, portselani ja siidi; vastukaubaks tõi ta Hiinasse sellist eksootikat nagu jaanalinnud, sebrad, kaamelid, elevandiluu ja kaelkirjakud.

Enamjaolt püüdis Zheng He saavutada oma eesmärgid diplomaatia abil ning tema suur armee hirmutas enamikku vastaseid. Siiski kinnitasid kaasaegsed, et Zheng He "kõndis nagu tiiger" ja ei kohkunud kasutamast vägivalda, kui pidas vajalikuks demonstreerida võõrastele rahvastele Hiina sõjalist jõudu. Ta lõi halastamatult puruks piraadid, kes olid kaua kimbutanud Hiinat ja Kagu-Aasiat. Samuti ründas ta maismaal Kotte kuningriiki Sri Lankal. Neljandal retkel tõi Zheng He kaasa saadikud kolmekümnest riigist.

1424 suri keiser Yongle. Tema järglane, keiser Hongxi (valitses 1424–1425) otsustas merereisid lõpetada. Zheng He tegi veel ühe ekspeditsiooni keiser Xuande ajal (valitses 1426–1435), ent pärast seda algas Hiinas isolatsionismiajastu ja mereretked lakkasid lõplikult.

Zheng He suri viimasel reisil ning maeti merre Malabari rannikul Kolkata lähedal. Tema haud Nanjingis on tühi, selles on vaid ta mõõk ja isiklikud esemed. Haua juures asub ka väike muuseum. Zheng He esimese ekspeditsiooni mälestuseks tähistatakse Hiina Rahvavabariigis 11. juulil merenduspäeva.

Zheng He reiside täpne ulatus on vaieldav. Endine briti mereväeohvitser Gavin Menzies väidab oma raamatus "1421: aasta, mil hiinlased avastasid maailma", et Hiina maadeavastaja jõudis välja ka Uus-Meremaale ja Ameerikasse. Suurem osa ajaloolasi seda hüpoteesi siiski ei toeta.^[3]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zheng He