Wernigerode

Wernigerode
saksa Wernigerode
Wernigerode vapp
Pindala: 170 km²
Elanikke: 31 943 (31.12.2023)[1]
Koordinaadid: 51° 50′ N, 10° 47′ E

Wernigerode on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Harzi mäestiku kirdeosas Brockeni mäe jalamil Holtemme jõe kaldal 240 m kõrgusel merepinnast.

Wernigerodes on aasta keskmine temperatuur +9,5 °C. Suvekuude keskmine temperatuur on 16,0...18,3 °C, talvekuude keskmine temperatuur +1,1...+2,1 °C.

Aastas sajab keskmiselt 500 mm sademeid. Kõige vihmasem kuu on juuli (54 mm), kõige kuivem veebruar (30 mm).

1566. aasta kroonika andmetel eksisteeris Warnigerode-nimeline asula juba 938. Wernigerodet on kirjalikult esmamainitud 1121. aastal, kui krahv Adalbert von Heimar valis selle oma residentsiks. Ta hakkas sinna kohe ehitama kindlust, mis on tänapäevase 1862–1893 ehitatud lossi eelkäija. 17. aprillil 1229 sai Wernigerode linnaõigused. Aastast 1268 olid Wernigerode krahvid Brandenburgi markkrahvi, aastast 1381 Magdeburgi peapiiskopi vasallid.

1277. aastal on esmamainitud tulevast linna raekoda. 1279 ostsid linnaelanikud 70 naela hõbeda eest krahvidelt ära linnakindlustused. 1427 kingiti ka raekoda linnale.

Pärast Wernigerode krahvide meesliini katkemist 1429 valitsesid linna Stolbergi krahvid. Sel ajal sai linn oma põhilise tulu vase, hõbeda, koobalti ja rauamaagi kaevandamisest, samuti jahist ja metsa majandamisest.

5. ja 6. augustil 1528 hävis 470 linna 554 majast tulekahjus. Ka Kolmekümneaastase sõja (1618—1648) käigus okupeeriti ja rööviti linna mitu korda. Tööstus kaotas linna jaoks tähtsuse, asendudes põllumajandusega.

1714 liideti Wernigerode krahvkond Brandenburgi markkrahvkonnaga. 1807–1813 kuulus ta Vestfaali kuningriiki, mida valitses Napoleon I vend Jérôme Bonaparte.

18. sajandi lõpul hakati rajama manufaktuure.

Viini kongressi tulemusena kuulus Wernigerode alates 1815 Saksimaa kuningriigi koosseisus Preisimaale.

1847 hävitas kogu linna tulekahju. Terveks jäi vaid 10 maja, sealhulgas linna vanim, umbes 1400 ehitatud maja Hinterstrasse 48.

1872 avati raudteeühendus Halberstadtiga, 1899 Nordhauseniga. Kitsarööpmelist raudteed mööda võib tänapäevalgi sõita Brockeni mäe juurde.

1876. aastal said Stolbergi krahvid tagasi suure osa eesõigustest, mille nad olid kaotanud Preisimaaga ühinemisel. 1890 said nad vürstitiitli.

Pärast Teist maailmasõda kuulus Wernigerode Saksa DV-sse, olles üsna selle läänepiiri lähedal.

Tänapäeval on Wernigerode ühelt poolt tööstuskeskus (masinatööstus, elektrimootorid, farmaatsiatooted, šokolaad, kirjutustarbed, ehitusmaterjalid), teisalt turismikeskus.

Wernigerode linnaga on liidetud Hasserode, Nöschenrode, Benzingerode, Minslebeni ja Silstedti omavalitsused. 2009 liideti Schierke ja 2010 Reddeber.

Wernigerode sõpruslinnad on Carpi (Itaalia, alates 1964), Neustadt an der Weinstraße (Saksamaa, alates 1998) ja Cisnadie (Rumeenia, alates 2002).

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Wernigerode

• Wernigerode koduleht