Volta tehas

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

AS Volta

Volta tehase restaureeritud administratiivhoone, Tööstuse tänav 47
Asutatud	1899
Tegevuse lõpetanud	1994
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Tööstuse tänav 47, Tallinn
Tegevuspiirkond	Kopli

Volta tehas oli Tallinnas 1900. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asub Kalamaja asumis Tallinnas. Tehase nimevaliku aluseks oli Alessandro Volta isik.

Volta tehase ehitamisele eelnes Carl Wilhelm Lutheri ja Christian Lutheri, Girardi, Christian Barthold Rotermanni, Roseni, Ingmanni ja Riia Kommertspanga (mille üks omanikke oli Saksa AEG (Allgemaine Elektrizitäts Gesellschaft)) poolt 15. aprill 1899 AS Volta asutamine, misjärel hakati Tallinnas Kopli piirkonnas ostetud krundile hooneid ehitama.

5. jaanuaril 1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtis insener Konrad Schindler Šveitsist. 1901. aasta mais lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel – territoorium ligikaudu 10 hektarit. Tehas oli varustatud kaasaegse Saksa tippseadmestikuga (esimene elektrivasar Eestis). Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.

1904. aastal alustati oma toodanguga teiste Eesti ettevõtete elektrifitseerimist: Lutheri vineer ja mööbli vabrik, Dvigatel, Kärdla kalevivabrik, Türi paberivabrik.

1905. aasta revolutsiooni ajal Eestis toimus 13. oktoobril streik Volta tehases ja 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide ja Aleksander Kesküla suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud Estonia seltsi ruumide asemel koguneti Volta tehases. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis Friedebert Tuglas. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes.

1909. aastal ehitati Voltas Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ja kolm 250 hj ja 3 kV vahelduvvoolugeneraatorit. 1910. aastal müüdi eraomanike poolt osa aktsiaid Peterburi Diskonto ja Laenupangale, mille tulemusena saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis. 1913. aastal, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik. 1913/1914. aastal rajati oma malmivalu osakond ja ehitati juurde hooneid. 1913. aastal oli tehases 760 töölist, 1917. aastal juba 1200 töölist.

Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastaks kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburi, Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600 000 käsigranaati. 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uuralites Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas^[1], kus tekkis Barantšinski elektromehaanika tehas^[2].

Tallinnas seisis tehas tühjalt ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu Parfümeeriatehas Feival, Šokolaadivabrik Kawe, Kalevivabrik Keila jne. 1925. aastal likvideeriti senine AS Volta ning vara müüdi uuele samal aastal tegevust alustanud seltsile Eesti Elektrimasinate-Ehituse Aktsiaselts, mille asutajaiks olid Martin Christian Luther, Konrad Mauritz ja Carl (Karl) Stark ja tehas jätkas tööd seniste tööliste ja spetsialistidega. 1935. aastal muudeti AS põhikirja ning samal ajal toimus uuesti firma nimemuutus, seoses uute suuremate ülesannete ja põhikapitali suurendamisega ning tehase uueks nimeks sai Aktsiaselts Volta Tehased. 1939. aastal töötas AS Volta Tehastes, Soo tänav 27 territooriumil 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid, kütteagregaate jne.

26. juulil 1940 tehas natsionaliseeriti, senisest töölisest Artur Alust sai tehase direktor, paigale jäi vana juhtkond ja insener-tehniline personal, töölisi jäi alles 164. AS Volta Tehased allutati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal tehas demonteeriti ja saadeti NSV Liitu, suur osa seadmeid läks aga transportimisel koos laevadega põhja. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 kandis tehas nimetust Aktsiaselts Volta Tehased (Hansa Motorenfabrik Werk Volta).

1944 alustas tehas uuesti tööd riiklikus alluvuses ning aastast 1944 kandis tehas nimetust NSVL Riiklik Elektrimasinate Ehituse Tehas Volta, aastatel 1944–1957 Riiklik Liidu Tehas Volta. 1947. aastal tehas rekonstrueeriti okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega ja viidi ettevõtte territooriumilt välja Kalevivabrik Keila ja kondiitritoodete vabrik Kalev. 1951. aastal anti käiku esimene automaatliin võllide töötlemiseks ja press automaat staatori ja rootorilehtede stantsimiseks. 1953. aastal ehitati uus valutsehh, 1956. aastal võeti kasutusse survevalumasinad rootorite valamiseks.

Aastatel 1957–1971 kandis tehas nimetust Tehas Volta ja aastatel 1971–1992 Tallinna Tehas Volta^[3]. 1960. aastal alustati ühtse seeria elektrimootorite tootmist ja lõpetati generaatorite tootmine. 1963. aastal valmistati Volta tehases 242 000 elektrimootorit, 70 000 väikemootorit, 190 000 triikrauda, 2000 vahvliküpsetit^[4] ja 6700 elektriradiaatorit^[5].

1971. aastal ehitati lao- ja 1972. aastal labori ja garaažihooned. Tootmist laiendati ning 1980. aastate alguseks olid valminud ka kõik praegused tootmiskorpused Tööstuse tänava ääres. 1989. aastal ületas Volta tehases toodetud 132 ja 160 mm võllikõrgusega lühisrootoriga asünkroonmootorite tootmisel 300 000 toote piiri ning samal perioodil valmistati koos Türi-Allikul paikneva tsehhiga kokku ligi 70 000 elektriradiaatorit.

1992. aasta lõpus kuulutas Eesti Erastamisagentuur esimest korda välja ettevõtte erastamine rahvusvahelisel erastamiskonkursil, kuid vaatamata suurele huvile ei tehtud ühtegi lõplikku ostupakkumist ja 1993. aasta lõpul erastati eraldi Türi-Alliku tsehh.

Septembris 1994 sõlmiti Eesti Erastamisagentuuri ja Ravori Investeeringute AS vahel RAS Volta varade ja osade kohustuste ostu-müügileping. Ehitati välja uus elektrimootorite mähkimise tsehh (u 600 m² ) ja ehitati välja ruumid elektrimootorite remondi osakonnale ning tegutseti elektrimootorite AE 132 ja AE 160 ning ajapidajatele veepumpade ALTAI-M müügiga.

1995. aastal esitas RE Riigiressursside Keskus Tallinna linnakohtusse Eesti Erastamisagentuuri (EEA) ja RAS Volta vastu hagi, milles nõudis Volta vara erastamise käigus riigireservi kaotsimineku hüvituseks ligi seitse miljonit krooni. 1991. aastal Eesti alluvusse antud üleliiduline ettevõte Volta jäi tollal vastavalt lepingule materiaalsete ressursside ministeeriumiga ettevõtte valduses olnud riigireservi vastutavaks hoidjaks. Reservi moodustasid põhiliselt hinnalised metallid. 1993. aasta juulis oli valitsus otsustanud riigireservi komisjoni määrusega Volta halduses olnud osa reservivara ettevõttele maha müüa. Müüdava vara väärtus oli ressursikeskuse hinnangul tollal ligi kuus miljonil krooni. Sama aasta märtsis oli ressursikeskus teinud Voltas kontrolli, mis näitas aga, et riigireservi vara oli seal vaid 530 000 krooni väärtuses. Riigiressursikeskus taotles tagasi riigireservis olnud vara müügist saadud summasi^[6].

Volta erastamise järel jätkas ametis olnud 800 inimese asemel 250 töötajat. Tehas jagati seitsmeks väiksemaks aktsiaseltsiks, kümne hektari suurusel maa-alal paiknevates tsehhides toodeti Voltas allhanke korras staatoreid ja rootoreid.^[7]

1998. aastal muutis Ravori Investeeringute AS oma ärinime Elektrimasinaehituse AS-iks. 2003. aastal võitis Elektrimasinaehituse AS 1998. aastal alanud kaubamärgi VOLTA omandivaidluse AB Electroluxiga.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Volta tehas

2003. aastal muutis Elektrimasinaehituse AS oma ärinime AS-iks Volta. Asukoht on Uus-Volta tänav 9/1.

• Volta kvartal, Krulli kvartal^[8]

• Veera Gussarova, Tehas «Volta», 188 lk, Eesti Raamat 1968

• Ettevõtte ajaloost AS Volta kodulehel