Mine sisu juurde

Vana-Pääla mõis

Allikas: Vikipeedia
Vana-Pääla mõisa peahoone 2020

Vana-Pääla mõis (saksa keeles Taubenpöwel) oli Vääna kõrvalmõis Keila kihelkonnas[1], tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Harku vallas.

Mõis moodustati 16. sajandi lõpus.

Üldlevinud info põhjal esindab Vana-Pääla mõis Eestis haruldast vanabaltistiilis (urbaltisch) mõisahoonet, mille aga arhiivimaterjalid ümber lükkavad.

Stiilikriitilise analüüsi ja arhiivimaterjalide kõrvutamisel võib praeguse hoone ehitusajaks pidada 1780.–1840. aastate vahemikku. Seda tõendab esiteks 1687. aasta mõisate inventuuri kirjeldus (EAA.1.2.940, 1002–1004), mis Vana-Pääla mõisa härrastemajana kirjeldab kitsast ja pikka puidust mõisahoonet, millel on mantelkorstenköök ja sellest ainult ühele poole jääv eluruumide plokk. Kirjeldatuga analoogse põhiplaani leiame Gustav Ränga raamatust (Ränk 1971, 88).

Võrreldes tänapäevast peahoonet (pikkus 18,5 m ja laius 9,75 m) ja 1687. aasta peahoonet (pikkus 11,7 m ja laius 3,36 m) mõõtmete poolest, on nüüdne hoone tunduvalt suurem. Taluehitisega, mis on urbaltisch ehk vanabalti stiilile omane, ei sarnane nüüdisaja hoone samuti, sest sarnane vanabalti elamutüüp ei juurdunud Eesti- ja Liivimaa talurahva seas kunagi päris hästi, seevastu Lätis ja Leedus oli see hoonetüüp taluarhitektuuris laialt levinud (Ränk 1962, 43). Hoone 1780.–1840. aastate ehitusaja kasuks räägivad järgmised tänapäeval hoonel säilinud ehituslikud elemendid:

  • ahjusuu paiknemine ja tubade kütmine eluruumide poolt, mitte läbi mantelkorstna külgseina ahjusuuga mantelkorstenköögist, mis oleks rootsiaegse mõisamaja rusikareegel
  • eluruumide siseviimistluskihtide väike arv
  • välisviimistluskihtide väike arv ja värvitoonid, mis on omased 19. sajandi klassitsistlikule arhitektuurile
  • nii sise- kui ka välisseinte suhteliselt hea tehniline seisukord ning müüriladumise käekiri, nii sise- ja välisseinad kui ka mantelkorsten on rajatud ehituslikult üheaegselt

Muinsuskaitseameti arhiivist leiame 1970. aasta mõisate ülevaatuse väljavõtte, kus öeldakse, et "hoone võib pärineda XVIII saj II poole keskelt, on kasutusel elamuna ja heas seisundis". Teine allikas on Muinsusameti arhiivi mõisate inventeerimine (J. Maiste ja K. Tilk, umbes 1980. aastate keskpaik), kus öeldakse, et "17.-18. sajandil on Vana-Pääla mõis eksisteerinud pärismõisana. Lisame, et nimetatud hoonetüüpi on eriteadlaste poolt peetud vanimaks mõisamaja tüübiks Baltikumis".

Inventeerijad on aga jätnud kahe silma vahele jätnud asjaolu, et 17. sajandi mõisate revisjoni inventuuris on valdavalt tegu puidust mõisamajadega, ja 360 mõisamajast ainult 15 on kivihooned, millest kolm paikneb Harjumaal (Ränk 1971,55) ning nende seast Vana-Päälatei leia. Arvestades kivihoonete haruldust 17. sajandi urbaltisch tüüpi mõisahoonete seas, oleks huvitav välja selgitada 1687. aasta inventuuri põhjal selliste hoonete asukohad ja võrrelda neid tänini säilinud mõisahoonetega – alles siis selguks, kas üldse on alust loota, et mõni vanabalti stiilis kivimõis on 17. sajandist meieni säilinud.

Gustav Ränga uurimuse järgi otsustades (Ränk 1971,112) oli Vana-Pääla lõunapoolne ruumide plokk härrastepool ja põhjapoolne ruumide plokk teenijatepool. Mõisahoone taastamisel tuli kaevetööde käigus ka välja varem peaukse ees olnud tuulekoja vundament, mis tõestas ka arhitekti siseveendumust johtuvalt fassaadi akende ja peaukse rütmi/paigutust analüüsides.

Tänavaäärsed põlispuud võivad olla peahoone ehitusaegsed.

Arhitektuurselt ülesehituselt järgib peahoone välimus 18. sajandi alguse piduliku mõisahoone oma, mis on lihtne ja tagasihoidlik, kuid mille lähemal vaatlusel selgub, et rikastatud paljude väikeste detailide ja nüanssidega. Hoone on teadlikult ja tahtlikult taastatud mõisaliku käekirjaga kõigi oma detailide osas, et see tagasihoidlik väike mõisahoone valglinnastunud ümbruskonnas peenekoelise mõisahoonena hakkaks uuesti välja paistma.

Hoone restaureerimise projekti teostas arhitekt Mihkel Koppel koostöös Muinsuskaitseametiga.

2018. aastal pälvis mõis Muinsuskaitse preemia kui eeskujulikult taastatud mälestis. Mõis on eravalduses.

  1. Vana-Pääla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]