Valguskujundaja

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Valguskujundaja on kunstnik, kes loob valguse abil ruumi atmosfääri ja üritust toetava kujunduse. Valguskujundajad tegutsevad eri valdkondades: teatris, filmis, televisioonis, muusikaüritustel, konverentsidel, arhitektuursete lahenduste loomisel, Installatsioonikunstis.

Valguskujundaja töö eeldab ühtaegu nii loomingulisust kui ka valgustuse tekitamiseks sobivate tehnikavahendite tundmist. Valguskujundaja peamine ülesanne on välja valgustada ruumis toimuv, kasutades selleks erinevaid valgusallikaid ja prožektoreid.

Valguskujundaja neli peamist eesmärki on: mõjutada publiku taju ja arusaama sellest, mida nad näevad; valikuliselt valgustada lava/ruumi; modelleerida lavalolijat ja lava; luua sündmust toetav valgus.

Teatris loob valguskujundaja lavale ruumi, muudab lavaloleva ruumiliseks, tekitab lavastusega sobiva valguskujunduse, tänu millele on teos laval paremini loetav ja jälgitav. Publikule on valguskujunduse mõju alateadlik.^[1]

Peakorraldaja või lavastaja kaasab valguskujundaja projekti algusest peale. Valguskujunduse loomine teatris käib lavastaja ja valguskujundaja vahelise tiheda suhtlemise teel. Koostöö valguskujundaja ja helikujundaja vahel on väga oluline, et võimendada publiku elamust.

Valguskujundaja tööprotsess teatris algab loomingulise meeskonnaga kokkusaamisest. Edasi töötab valguskujundaja tekstiraamatuga, mille põhjal paneb paika struktuuri, kus ja milliseid valgusmuutuseid teha.

Prooviperioodil käib valguskujundaja proovides ja vormib valguskujunduse ideid kuni tehniliste proovideni. Valguskujundaja paneb paika prožektorite asetused lava kohal. Prožektorid kinnitatakse stangedele ehk raudtorudele. Iga valgusti suunatakse valitud asukohta, selle kiir vormitakse sobivaks (hajusaks, või teravaservaliseks) ning valgustile valitakse valgusfiltreid kasutades värv. Edasi algab tööprotsess valguspuldi taga, kus programmeeritakse valguspildid, mis laval konkreetses stseenis näha on: mis intensiivsusel ja kvaliteediga teatud valgusallikad põlevad.^[1]

Valguskujundaja põhiline ülesanne kontserdil on tekitada lavale kontserdi jaoks sobiv õhustik ja ruum ning anda muusikale omalt poolt juurde mänglevaid nüansse, mis kontserdikuulajaid veelgi enam kaasa haaraks.

On öeldud, et "kontserdi valguskujundaja on kui bändiliige, kes mängib sünkroonis teiste artistidega "pilli" nimega valgus".^[2]

Üheks esimeseks valguskujundajaks teatris peetakse Adolphe Appiat (1862–1928), kelle kirjutistes sisalduvad valguskunsti põhitõed. Valguskujundaja kui amet on eksisteerinud vähem kui sada aastat. Varem tegi valguskujunduse teatris lavastaja, tehnilise poole eest vastutas elektrik.

Valguskujundust on aga viljeletud alates päikesevalguse kasutamisest. Sealt edasi olid valguskujunduse vahendiks tõrvikud ja elav tuli, 16. sajandil leiutati küünal, 17. sajandil õlilamp, 19. sajandi alguses gaasilamp ning 19. sajandi lõpus elekter.^[3]

Valguskujundaja assistent on valgusala töötaja, kelle ülesandeks on toetada valguskujundajat loomingulises ja tehnilises protsessis. Kuigi see roll on rahvusvaheliselt paljudes teatrites tavapärane, tuleb seda Eesti ette harvem. Assistendi positsioon annab võimalused ametiredelil üles pürgida, näiteks valgusmeistriks või -kujundajaks.

Valguskujundaja assistendi peamised ülesanded hõlmavad nii loomingulist koostööd kui ka tehnilist tuge, aidates kujundajal realiseerida oma ideed.

• Dokumentatsiooni haldamine: proovide ajal valgusmuutuste ülesmärkimine, lavastaja märkuste ja ideede jäädvustamine ning kujunduse dokumentatsiooni koostamine. ^[4]
• Tehniline tugi: valgusseadmete paigaldamise ja hooldamise abistamine, valguskaablite ja teipimise eest hoolitsemine, ohutuse tagamine, proovideks vajaliku tehnika korrashoid ning arvepidamine, valguspuldi tundmine.
• Osavõtt protsessist: lisa silmapaar kujunduse jälgimine ja konstruktiivse tagasiside andmine valguskujundajale. Lavastusproovides osalemine, valguskujunduse muudatuste planeerimine ja elluviimine vastavalt lavastaja ja kujundaja soovidele. ^[5]

Valguskujundaja assistendil on seega oluline roll loomingulise ja tehnilise protsessi tõhustamisel, kuid tema töö eeldab põhjalikkult tööprotsessi tundmist ning võimet võtta vastutust.

Rahvusvaheliselt on valguskujundaja assistendi roll levinud ja hinnatud. Näiteks suuremates teatrites ja festivalidel töötavad assistendid tihedalt koos valguskujundajatega, võimaldades kujundajatel keskenduda rohkem loomingule, kontseptsioonile ning koostööle lavastajaga, samal ajal kui assistendid haldavad tehnilist ja administratiivset külge. Seega valguskujundaja vastutab kontseptsiooni ja esteetika eest, mis lavale jõuab, samal ajal kui assistent protsessi toetab, nii tehniliselt kui ka asjakohase tagasisidega ning ühtlasi dokumenteerib edaspidiseks tarbeks. See lähenemine aitab parandada valguskujunduse kvaliteeti ja tõhusust.

Assistendi roll näib toovat ka mõningaid murekohti, näiteks tööhierarhias, kus ei suhtuta assistenti kui loomeprotsessi panustajana. Assistendil võib keeruline end kehtestada, kuna assistendi sõnal on vähem kaalu ning hirm tööd kaotada suurem. Probleemid on kerged tekkima arusaamatustest, nagu näiteks ebamäärasest tööjaotusest (kohustused, töötunnid, töötasu). Nõuded assistendile on suured ning võimekust neid kõiki täita on vähestel, seega on valguskujundaja ja assistendi vaheline kommunikatsioon vastutuste osas kriitiline. Assistendi ja kujundaja vahel peab olema usaldus, et mõlemad pooled saaksid protsessist osa parimal võimalikul viisil. ^[6]

Eestis on valguskujundaja assistendi rolli rakendatud vähesemal määral, peamisteks põhjusteks ressursipuudus lisapersonali palkamiseks, assistendi vähene kompetentsus ning töökultuuri eripära, kus assistendi kaasamine ei ole prioriteet. ^[7]

• Margus Vaigur (draamaetendused)
• Meelis Lusmägi (muusikaüritused)
• Alvar Kõue (film, televisioon)
• Taivo Tenso (film)
• Martin Makarevitš (arhitektuur)
• Oliver Kulpsoo (installatsioonid, teater, muusika)

• Valgusallikas
• Teater

^[1]

• Moran, Nickholas Mark 2017. The right light. Interviews with Contemporary Lighting Designers. - London: Palgrave Macmillan.
• Wild, Larry 2015. Brief Outline of the History of Stage Lighting.
• Henry, David 2013. The Basics of Band Lighting: How to Begin With Band Lighting.