Vaksali tänav (Viljandi)

Kaart

Vaksali tänav on tänav Viljandis.

Tänav saab alguse Vabaduse platsilt, ristub Kaalu, Hariduse, Vana-Vaksali, Paala tee, Köstri, Kalevi, Riia maantee, Itaalia, Tehnika, Vene, Pärnu maantee ja Vabriku tänavaga ning lõpeb Viljandi raudteejaama juures. Tänava pikkus on 1651 m^[1].

Tänava lõik algusest kuni Pärnu maanteeni on osa Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteest.

Vaksali 4 asub Martin Kleini monument.

Vaksali tänaval asuvad

• Viljandi Spordihoone, Vaksali tänav 4
• teater Ugala, Vaksali tänav 7
• Maxima X kauplus, Vaksali 11
• Viljandi Leinamaja, Vaksali 14
• Viljandi raudteejaam, Vaksali tänav 44.

• 
  Ugala teatrihoone Vaksali tänav 7
• 
  Elamu Vaksali tänav 12
• 
  Elamu Vaksali tänav 22
• 
  Viljandi raudteejaama peahoone Vaksali tänav 44
• 
  Viljandi raudteejaama kõrvalhooned Vaksali tänav 44
• 
  Elamu Vaksali tänav 46
• 
  Klinke aed, Vaksali tänav 4, umbes 1890

Vaksali tänavat (tollal maanteed) on linnaplaanidel näha alates 18. sajandi lõpust. 1865. aastal kandis tänav Pärnu tänava nime.^[viide?] Praeguse nime sai tänav aastal 1924.

Tallinna tänava ja Vaksali tänava (ajalooliselt Riia-Pärnu tee) vaheline maa-ala kuulus ajalooliselt Viljandi mõisale. Keskaegse Viljandi linna eeslinn võis asuda tõenäoliselt Tallinna tee ja Pauluse kiriku vahel. Frantsisklaste mungaordu Antoniuse vendade kabel koos eestlaste kalmistuga on oletuste järgi asunud selles piirkonnas, linnast lääne poole üle Tallinna tänava jäävaid maid kasutas mõis põldude ja heinamaana.

Vaksali tänav 4 asus Viljandis Klinke postijaam, mille rajas ja avas 1. detsembril 1859 sakslane Friedrich-Wilhelm Klinke. Postijaama alumisel korrusel töötas trahter, ülakorrusel olid numbritoad ning ka hästikorrastatud aed ja aiamaja. Klinke aed oli 20. sajandi algul Viljandis ka suvekontsertide korraldamise paik. 1903. aastast töötas Klinke aiamajas ministeeriumikool.

18. sajandi lõpus hakkas Viljandi mõis teeäärseid krunte müüma, Tallinna ja Vaksali tn ristmiku krundi ostis vene ortodoksi kogudus ja ehitas sinna 1847. aastal ajutise puidust Moskva patriarhaadi alla kuuluva apostliku õigeusukiriku^[2] Eelkäija Ristija Johannese auks. Kogudus asutati 1846. aastal. Algne kirik, mis asus Vaksali tänava alguses, lammutati 1959. aastal. 1967. aastal eraldati Riigipanga Viljandi osakonnale pangahoone ehituskrunt ning tühjale krundile, Vaksali tn 2 ehitati 1967. aastal tüüpprojekti järgi modernistlik T-kujulise põhiplaaniga kahekorruseline keldrikorrusega pangahoone. 1995. aastal sai kinnistu omanikuks Eesti Ühispank, kes renoveeris olemasoleva pangahoone oma Viljandi piirkonnakontoriks^[3].

1910. aastal avati Vaksali tänaval Kantremaa kaheklassiline ministeeriumikool, mis nimetati 1918. aastal Viljandi Linna 3. Algkooliks.