Uno Mereste

Uno Mereste (kuni 14. veebruarini 1936 Uno-Johannes Muskat^[viide?]; 27. mai 1928 – 6. detsember 2009) oli Eesti majandusteadlane ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uno Mereste oli ka üks oskuskeele alusepanijaid mitmes vallas.

Uno Mereste sündis Tallinnas vabrikutöölise perekonnas. Ta lõpetas Tallinna Linna Poeglaste I Algkooli 1942; õppis Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Kommertskoolis 1942–44; kuulas Tallinna Rahvaülikoolis loenguid eesti keelest ja kirjandusest ning psühhoanalüüsist 1942–44; lõpetas Tallinna Rahandustehnikumi 1946 ja TPI majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal 1950 (cum laude); õppis TRÜ kaugõppes füüsilist geograafiat 1951–54; oli Moskva Rahvamajanduse Instituudi aspirant 1958–59. Majandusteaduste kandidaat 1960 (Eesti NSV TA, kinnitus 1962); dotsent 1964; majandusteaduste doktor 1971 (Eesti NSV TA Ühiskonnateaduste nõukogu, kinnitus 1972); professor 1973.

Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õpetaja 1950–54; TRÜ kaubandusökonoomika, hiljem rahanduse ja krediidi kateedri vanemõpetaja, dotsendi kt 1954–63. Tallinna Polütehnilises Instituudis 1964–1997: statistika ja raamatupidamise, hiljem statistika kateedri dotsent 1964–72, professor 1973–92, kateedrijuhataja 1964–91; teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituudi majandusstatistika ja demograafia professor 1992–94; sotsiaalstatistika erakorraline professor 1994–97; rahvamajanduse instituudi statistika teooria ja ökonomeetria õppetooli emeriitprofessor 1997. aastast.

Uno Mereste osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises. Aastal 1992 valiti ta Mõõdukate nimekirjas Riigikokku. Aastal 1994 kuulus ta Reformierakonna asutajate hulka. Ta oli ka VIII ja IX Riigikogu liige.

Aastatel 1992–1997 oli Uno Mereste Eesti Panga nõukogu esimees.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Uno Mereste 1994. aastal. Ta kuulus akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda

Statistika teooria, majandusanalüüsi metodoloogia, rahvastikustatistika, keeledemograafia, majandusterminoloogia. Avaldanud üle 50 raamatu, sealhulgas monograafiaid, õpikuid, leksikone, ligi 500 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Olulisemad teosed: “Statistika üldteooria” (1975); “Majandusanalüüsi teooria” (1987); “Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü” (2000); “Õigusloome radadel” (2001); “Majanduspoliitilisi kirjutisi aastaist 1992–2002” (2003).

Eesti NSV TA Majanduse Instituudi nõukogu liige 1964–87; Eesti Teadus- ja Tehnikaühingute Nõukogu (ETTÜN) Ökonoomikakomitee esimees 1967–83; Eesti Geograafia Seltsi liige 1958–2009; TPI toimetiste ülikoolidevahelise sarja “Statistika-alaseid töid” tiiteltoimetaja (14 köidet vene k); Eesti Majandusteadlaste Seltsi esimees 1982–87; Eesti NSV riiklike preemiate komisjoni liige 1983–88; ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige; Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee, hiljem Eesti Majandusministeeriumi nõunik 1989–92; osales majandusreformide ettevalmistamisel ja Eesti rahasüsteemi loomisel; Eesti Panga Nõukogu liige 1991, esimees 1992–97; tegelenud omandiõiguse ja teadusajalooga, majandusalaste teadmiste levitamisega meedias, kuulunud mitme kirjastuse toimetusse; Tallinna Teadlaste Maja liige.

Eestimaa Rahvarinde I kongressi juhatuse ja Rahvavolikogu liige 1988–90; Riigikogu VII, VIII, IX koosseisu liige 1992–2003; Tallinna Linnavolikogu liige 1993–99.

• 1994 – Eesti TA akadeemik (humanitaar- ja sotsiaalteadused)
• 1978 – Eesti NSV TA ja ETTÜN Arnold Veimeri nim preemia
• 1987 – Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi juht)
• 1988 – ”Majandusmõtte” rändauhind
• 1997 – Valgetähe III klassi teenetemärk
• 1998 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1998 – EBSi audoktor (dr.h.c.)
• 1998 – TTÜ suur teenetemedal Mente et Manu (nr 4)
• 1999 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 2002 – Pirita linnaosa aasta inimene
• 2003 – Püha Birgitta rist
• 2003 – Eesti Geograafia Seltsi auliige

Tema harrastuste hulka kuulus purjesport. Töötas purjetamistreenerina ja koostas suurema osa esimese eestikeelse purjespordi õpikust (1954, 2. tr 1980).

• "Rahvastikuteadus ja rahvaloendus", Eesti Raamat 1969
• "Arvjoonised" (koos Maimu Saareperaga, illustreerinud ja kunstiliselt kujundanud Mart Peri), Valgus 1983
• "Süsteemkäsitlus", Valgus 1987
• "Majandusanalüüsi teooria", Valgus 1987
• "Mis on isemajandamine", Eesti Raamat 1989, ISBN 5450005490
• "Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü", Eesti Keele Sihtasutus 2001, ISBN 9985928431
• "Õigusloome radadel", Juura 2001, ISBN 9985750667
• "Majandusleksikon (1. ja 2. osa)", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003, ISBN 9985701305, ISBN 9985701313
• "Elamisväärse iseseisvuse taastamisel", Festart 2003, ISBN 9985936183
• "Toimunust ja kaasaelatust" (1. ja 2. osa), SE & JS 2003 ja 2004
• "Herilaspesa", SE & JS 2005, ISBN 9985854705
• "Riigikogu ja Eesti Panga aastad", SE & JS 2008 ISBN 9789985854853
• "Vihmapiisad", SE & JS 2009 ISBN 9789985854938

• ENE 1973, 5.
• EE 1992, 6.
• EE 2000, 14.
• ETBL 2005, 2.
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 446–448.
• Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 35.
• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond, 2: 1938–1998. Tln, 1998, lk 90–91.
• Kes on kes Eesti majanduses? 2005. Tln, 2005, lk 130.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Uno Mereste

• Künstler, Peeter. Akadeemiku mälu. Eesti Ekspress, 24. oktoober 2003.

• Suri akadeemik Uno Mereste. E24, 7. detsember 2009.
• Suri majandusteadlane Uno Mereste. Eesti Rahvusringhäälingu uudised, 7. detsember 2009.
• Uno Mereste 1928–2009. Eesti Reformierakond, pressiteade, 7. detsember 2009.
• Akadeemik Uno Mereste 27.05.1928–6.12.2009. Eesti Teaduste Akadeemia veebileht.
• Suri Uno Mereste. Äripäev, 7. detsember 2009.
• Heinapuu, Ott. Lahkus Eesti majandusreformide isa akadeemik Uno Mereste. Eesti Päevaleht Online, 7. detsember 2009.

• Isikunäitus: Akadeemik Uno Mereste 70. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu veebileht.
• TTÜs avati väljapaistva majandusteadlase ja poliitiku Uno Mereste auditoorium 27. mai 2013, TTÜs avati väljapaistva majandusteadlase ja poliitiku Uno Mereste auditoorium, ttu.ee
• 17. september 2013, Avatakse aadeemik Uno Mereste büst TTÜ akadeemikute alleel, ERR.ee