Turaida Roos

Turaida Roosiks (ka Turaida Rose (Rosa), õige nimi Maija või May; 1601 Turaida – 1620) nimetatakse 1620. aastal Turaida piiskopilinnuse lähedal tapetud tüdrukut, kelle tapmise lugu on laialt levinud ning andnud ainest mitme teose loomiseks.

Turaida Roosi haud asub Turaida piiskopilinnuse pargis ja on oluline turistide külastuspaik.

Esimesena kirjeldas sündmust Riia lossist leitud kohtutoimikule tuginedes Magnus von Wolffeldt 1848. aastal.^[1]

Turaida Roosi ema suri aastal 1601, kui Turaida piiskopilinnuse juures toimus lahing. Surnud ema kätel oli laps, kelle kasvatas üles Turaida lossi kirjutaja. Tüdrukul oli väidetavalt palju kosilasi ja ta nõustus abielluma Sigulda lossi aednikuga. Üks kosilane oli ka Turaida garnisoni ohvitser, kes ei leppinud korvisaamisega. Ohvitser meelitas tüdruku koopasse, kavatsedes ta seal vägistada. Tüdruk palus ohvitseril seda mitte teha ja pakkus vastu siidisalli, millest ükski mõõk ei suutvat läbi tungida. Ohvitser katsetaski seda siidisalli tüdruku peal ja mõõga läbi tüdruk hukkuski.

• 1848. aastal kirjutas Adelbert Cammerer poeemi "Die Jungfrau von Treiden".^[2]

• 1927. aastal valmis Rainise näidend "Mīla stiprāka par nāvi" ('Armastus on tugevam kui surm').^[3]

• 1985. aastal alustas Lätis tegevust rokkansambel Turaidas Roze.

• 1997. aastal anti välja Turaida Roosi kujutav postmark.^[4]

• 28. septembril 2017 esietendus Läti Rahvusooperis helilooja Zigmars Liepinši ooper "Turaida Roos". Libreto kirjutas Kaspars Dimiters.^[5][6]

• Magnus von Wolffeldt. Mittheilungen aus dem Strafrecht und dem Strafprocess in Livland, Ehstland und Kurland durch actenmässige Darstellung merkwürdiger Verbrechen und geführter Untersuchungen, mit Voraussendung einer Abhandlung über die Strafrechtsverfassung. 2. kd. 2. osa. Mitau und Leipzig: G. A. Reyhers Verlagsbuchhandlung, 1848, lk 210–222.

• Leģenda par Turaidas Rozi
• Riina Kaljurand. Turaida Roosi kompleks 11. märts 2008.