Tor Ulven

Tor Ulven (14. mai 1953 Oslo – 18. mai 1995 Oslo) oli norra kirjanik.

Ulven debüteeris 1977. aastal luulekoguga "Skyggen av urfuglen" ("Iidse linnu vari"), tema varast loomingut mõjutas suures osas André Breton ja sürrealism.

1980. aastatel kujunes Ulvenil välja oma eripärane kirjutamisstiil, mis on väga minimalistlik.

Tema luule käsitleb peamiselt surma, tühjust ja eksistentsiaalset ängi. Peale luuletuste on ta kirjutanud ka lühiproosat, esseesid ja ühe romaani.

Tor Ulvenit peetakse üheks 20. sajandi Norra olulisemaks ja omapärasemaks kirjanikuks^[1].

• 1977 Skyggen av urfuglen (luulekogu)
• 1980 Etter oss, tegn (luulekogu)
• 1981 Forsvinningspunkt (luulekogu)
• 1987 Det tålmodige (luulekogu)
• 1988 Gravgaver (lühiproosa)
• 1989 Søppelsolen (luulekogu)
• 1990 Nei, ikke det (novellid)
• 1991 Fortæring (proosaluule kogu)
• 1993 Avløsning (romaan)
• 1994 Vente og ikke se (novellid)
• 1995 Stein og speil (proosaluule kogu)
• 1996 Etterlatte dikt (luulekogu)
• 1997 Essays (esseed)
• 2000 Samlede dikt (kogutud luuletused)
• 2001 Prosa i samling (kogutud proosateosed)

• 2012 "Sinagi kuulud kiviaega. Også du hører til steinalderen", tõlkinud Carolina Pihelgas (kakskeelne valikkogu)

• 1987 Gyldendals legat
• 1990 Hartvig Kirans minnepris
• 1993 Obstfelderprisen
• 1995 Doblougi preemia