Tiina Park

Tiina Park (neiupõlvenimega Tiina Alla, kuni 1991. aastani Tiina Pork; sündinud 3. detsembril 1941) on eesti ajakirjanik, tele- ja filmirežissöör ning -produtsent.^[1]

Ta on Eesti kõige pikema ekraanistaažiga teleajakirjanik: 2023. aasta seisuga on ta saateid teinud 56 aastat. Tema osalusel on valminud üle 1000 telesaate.^[2]

Tiina Park on lõpetanud 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, kus õppis ajaloo-keeleteaduskonna ajakirjanduse eriharus (diplomitöö "Varjatud kaamera võimalustest televisioonis"), ning 1994. aastal International Policy Institute'i Ameerika Ühendriikides Washingtonis, kus õppis majandussuhteid.^[3][1]

Pärast ülikooli töötas ta aastatel 1967–1990 Eesti Televisioonis. Pool aastat oli ta assistent^[4], seejärel noortesaadete ning kunsti- ja kirjandussaadete toimetaja ja režissöör. Ta tegi "Noortestuudio" saateid (tema esimene iseseisvalt tehtud saatelõik läks eetrisse 1968. aastal saatesarjas "Kanal 13"^[5]), portreteeris Eesti kunstnikke, ühendas loomesaadetes visuaalkunsti ja muusika (nt saatesarjas "Ateljeekontsert", 1985–1988), tutvustas uusi suundi moekunstis ning aitas ekraanile tuua telelavastusi (sh instseneeris kirjandusteoseid "Tugitooliteatri" jaoks).

1972. aastal sai ta skandaalseks osutunud noortesaatesarja "Info"^[6] toimetajana eetrikeelu "poliitilise ebaküpsuse" pärast.^[7] Poliitiliseks ebaküpsuseks loeti selles saatesarjas lääneliku kultuuri, näiteks Frank Zappa ja Franco Zeffirelli loomingu tutvustamist ning Pier Paolo Pasolini filmi "Teoreem", mis oli isegi Itaalias nilbuse ja seksuaalsuse pärast keelu alla pandud, mainimist; poliitkorrektsuse üle valvajatele ei sobinud ka saates kõlanud biitlite muusika. Toimetaja Tiina Pork degradeeriti karistuseks ETV režissööri abiks.^[8][9]

1987. ja 1988. aastal tellis Nõukogude Liidu Kesktelevisioon ETV-lt ülevaatesaateid Tallinnas toimunud üleliidulistest moepäevadest, neid saateid juhtis Tiina Pork.^[10]

1990. aastal kolis ta abikaasa töö tõttu Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas raadiojaama Ameerika Hääl toimetajana. Tema põhiülesanne oli tõlkida uudiseid ja neid eetris ette lugeda.^[11] Raadiotöö kõrvalt tegutses ta giidina ning õpetas Eestisse tööle tulla plaanivatele diplomaatidele eesti keelt.^[12] Tiina Pargil õnnestus ka Washingtoni kaabeltelevisioonikanali Channel paaris pooletunnises saates Eestit ja oma televisioonitööd tutvustada. Fairfax Countys asuvas stuudiokompleksis sai ta tutvuda tolle aja moodsa televisioonitehnikaga ja õppis selgeks videomontaaži.^[11]

Eestisse naasnud, töötas Tiina Park pärast abikaasa surma telekanalis Kanal 2 saatejuhi ja toimetajana (1994–1999). Tol perioodil tegi ta rohkesti saateid ameerikalikust glamuurist: Miss Santa Barbara valimistest, Santa Barbara tähtede vastuvõttudest jne.^[13]

Aastatel 1994–1996 tegi ta ETV-s naistele mõeldud saatesarja "Stuudio 4"^[14] ja 1997. aastal juhtis pühapäevahommikust meelelahutussaadet "Hommiku TV", 1999–2000 oli lastesaatesarja "O.N.U. ja Raivo" (mille peategelased olid Harry Kõrvits ja Raivo Järvi) režissöör.

Aastatel 2008–2009 tegi ta autori ja saatejuhina ETV-s tervisesaatesarja "Retseptita", kus mitme valdkonna asjatundjad andsid nõu, kuidas elada õnnelikult ja tervena ilma arstide välja kirjutatud retseptideta. Igas saates käsitleti ka mõne konkreetse terviseprobleemiga inimese juhtumit.^[15]

Ta on olnud Bakalaureuse Erakooli, Akadeemia Nord ja Audentese Erakooli meediaõppejõud.

2018. aasta mais valiti ta Ajakirjanike Liidu esindajana Eesti Kultuuri Koja eestseisusse.^[16]

Ta on nii isikliku eeskujuga kui ka oma telesaadetes propageerinud naiselikkust^[17], head füüsilist vormi ja sealhulgas aeroobikaga tegelemist^[18] ning kuulunud nende valdkondade asjatundjana aeroobika-, moe- ja iludusvõistluste žüriidesse.^{[19][20][21][22][23][24]}

1996. aastal asutas ta oma produktsiooniettevõtte Free Studio, mille kaudu toodab saateid mitmele Eesti telekanalile (nt ETV, Kanal 2, TV 3). 2000. aastast on ta spetsialiseerunud reisisaadete tegemisele, kuid on teinud ka tervisesaateid (nt "Teie terviseks!", TV3; "Ole terve!", Kanal 2, ja "Retseptita", ETV).^[1][25]

Tiina Pargi algatusel hakati 2006. aastal Eestis tegema heategevuslikke muutumissaateid: TV3 tõsielusarja "Julge muutuda", mille käigus anti kuuele inimesele võimalus lasta korrastada selliseid iluvigu, mis olid seni pärssinud nende enesehinnangut ja -väärikust ega lasknud säravalt naeratada või hea rühiga kõndida. Saatesarja iluspetsialistide meeskonda kuulus ilukirurge, hambaarste, stiliste, juuksureid ja teisi asjatundjaid, kes korrigeerisid lõtvunud rindu või silmalauge või liiga sügavaid näokortse, tegid rasvaimu, parandasid hambumust, paigaldasid hambaproteese, õpetasid sihipäraselt treenima, andsid uut elujõudu kehvas seisukorras juustele või aitasid valida kehakujuga paremini sobiva uue riietusstiili.

Saatesarja tegijatele laekus 550 kandideerimisavaldust, esimesel hooajal läks eetrisse kuus saadet. Tiina Park oli selle saatesarja stsenarist, režissöör ja produtsent.^{[26][27][28][29]}

• "C'est la vie" (1999–2000, ETV)
• "Päikesepüüdja" (2004–2005, TV3)
• "Minemine" (2005–2007, ETV)
• "Normanni vallutused" (2008, ETV)
• "Reisile minuga" (2009–2020, 230 saadet, ETV)
• "Reisile meiega" (2013, Kanal 2)
• "Tere, maailm!" (2021–2022, Telia TV / Inspira)
• "Kaugele siit" (2022–2023, Kanal 2)
• "Süda kohvris" (2024, TV3)

• 1970 "Ahvatluste tund" (muusikafilm, režissöör Elmo Lööve) – näitleja: Neiu iludusvõistlusel
• 1975 "Aeg maha!" (telemängufilm, režissöörid Tõnis Kask ja Ben Drui) – näitleja: Sünnipäevakülaline
• 1978 "Kunstinädal 1978" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 1979 "Enn Põldroos" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 1981 "Leesi Erm" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 1982 "Põlemine" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 1983 "Kaasautorid" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 1984 "Merepäevad" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 1985 "Elurõõm" (muusikafilm) – režissöör, reporter
• 1987 "Suurim näitus" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
• 2002 "Sajandi professor" (dokumentaalfilm) – režissöör, produtsent
• 2008 "Pimedad aknad" (telemängufilm, režissöör Tõnis Kask) – näitleja: Saksa sõdur

Keelatud kohtades filmimise eest on teda reisisaadete tegemise käigus Marokos, Liibanonis ja Rio de Janeiros ka vahistatud ning võttepaigalt käeraudades kinnipidamiskohta toimetatud. Tiina Park on seda kommenteerinud nii: "Eriti ei tohi filmida politsei soolaputkas või siis kohvikus, kus istuvad prostituudid. Kui ma teeks aga ainult seda, mis on lubatud, poleks ühtegi huvitavat saadet." ^[30]

Tiina Park on kirjutanud koos Hille Karmiga elulooraamatu "Tiina Park. Naine teiselt planeedilt" (Ajakirjade Kirjastus, 2014).^[31] Eesti Pimedate Raamatukogu on sellest teinud audiovariandi CD-l, mis ilmus 2021. aastal.

• 1967. aastal sattus Tiina Alla üliõpilasena Nõukogude Liidu ühe suurema ajakirja Ogonjok kaanetüdrukuks. Ajakirja trükiarv oli kaks miljonit, austajatelt saabus talle pärast seda rohkem kui kaheksa kilo jagu kirju. Tiina Park on tunnistanud, et kõiki neid kirju ta läbi lugeda ei suutnud.^[32]
• 1986. aastal korraldas Raissa Gorbatšova esimest korda Nõukogude Liidus maailmakuulsa moelooja Yves Saint Laurenti näituse. Juhtus nii, et ETV-d esindanud Tiina Pargil õnnestus Moskvas toimunud pressikonverentsil Yves Saint Laurentilt intervjuu saada, NSV Liidu Kesktelevisioonil aga mitte. See eksklusiivintervjuu on ERR-i arhiivis säilinud.^[32]

• 2017 – Horvaatia turismiameti auhind Golden Pen Horvaatiat kajastanud reisisaadete eest^[33]
• 2023 – Viimsi valla ettevõtlike daamide assotsiatsiooni auhind "Viimsi aasta naine"^[34]

• 2001 – Jaltas toimunud rahvusvahelise tele-filmifoorumi Together eripreemia parima ajakirjandusliku töö eest välismaal (reisisaatesarjas "C'est la vie" Mauritiuse saart käsitlenud saate eest)^[35][36]
• 2002 – Jaltas toimunud rahvusvahelise tele-filmifoorumi Together auhind (dokumentaalfilmi "Sajandi professor" eest)^[37]
• 2004 – Moskva dokumentaalfilmifestivali auhind Hawaiid käsitleva filmi eest^[37]
• 2011 – Karlovy Vary reisifilmifestivali eripreemia Hispaaniat käsitleva filmi eest^[37]
• 2019 – World Media festivali Intermedia-Globe Silver Award (reisisaate "Lanzarote, põlev saar" eest)^[38]

Ta oli abielus filosoofi ja politoloogi Andrus Pargiga (1949–1994); abikaasa suri 44-aastaselt tervisejooksu ajal saadud infarkti.^[39] 1998. aastal asutas Tiina Park Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde abikaasa mälestuseks fondi, kust makstava stipendiumiga tunnustatakse filosoofia- ja sotsiaalteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja uurimistegevuse eest.^[40][41]

Nende poeg Indrek Park suri 2011. aastal^[42], tütar Kristiina Sillaste on lasteaiajuhataja^[43].

Ta on lasknud teha mitu iluoperatsiooni.^[3]

Eesti Ekspressi andmetel sõitis Tiina Park sõiduautot juhtides 24. veebruaril 2024 Viimsis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale inimesele, kes sai pikemat haiglaravi vajavaid kehavigastusi. Juhtum tõstatas taas ühiskondliku diskussiooni, kuidas ja kui tihti tuleks ennetavalt hinnata eakate inimeste sõidukijuhtimisvõimet ja tervislikku seisundit ning mida teha, et eakad ei kujutaks sõidukijuhina endast suurt liiklusohtu; kas näiteks hoiatava punase vahtralehe kasutuselevõttu peaks rohkem soovitama, jne.^[44]

• Kaidor Kahar. Tiina Park: mu elu pole olnud lilleline põld, kus koos liblikatega hõljuda ERR Menu / "Pealtnägija", 1. detsember 2021
• Tiina Park 80 | Galerii legendaarse teletähe aastatest ERR-is 3. detsember 2021