Tetrapleegia

Tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus ehk kvadripleegia ehk tetraparalüüs (ladina keeles tetraplegia) on osal selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimestel) traumast või haigusest põhjustatud halvatus, mille tagajärjel kaotavad kere- ja jäsemelihased osaliselt või täielikult liikumisvõime.^[1] Lihaste liikumisvõime kaoga kaasneb tavaliselt ka aistimisvõime kadu.

Tetrapleegia võib avalduda vabatahtlike lihaste liigutamisvõime kaoga keha üla- ja alaosas, liikumisvõimetus haarab harilikult ka sõrmi, käsi, rindkeret, jalgu, jalalabasid ja varbaid.

RHK-10-s liigitatakse tetrapleegia VI peatükis : G00-G99 Närvisüsteemihaigused, mida vajadusel täpsustatakse:

• [G82.3] lõtv tetrapleegia
• [G82.4] spastiline tetrapleegia
• [G82.5] täpsustamata tetrapleegia.

Tetrapleegiat põhjustavad peaaju või seljaaju kahjustused. Sagedasemad kahjustuste põhjused on lülisamba traumad lülide C1–C7 kõrgusel.

Trauma tavalised põhjused on ratsutamisõnnetused, liiklusõnnetused, liiga madalas või tundmatus veekogus pea ees vette hüppamine, spordivigastused. Tetrapleegiat võivad põhjustada ka haigused nagu äge transversaalmüeliit, polüskleroos, lastehalvatus või jäsemete kaasasündinud lihasdüstroofia ning lülisambalõhestus. Ka HI-viirusega nakatumine ja süüfilis võivad põhjustada tetrapleegiat.

• Jonathan K. Ehrman, Clinical Exercise Physiology, D.R. Gater, "Spinal Cord Injury, 2nd ed, 523 - 541, 2009, Human Kinetics, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 06.04.2014) (inglise keeles)