Tõnu-Andrus Tannberg

Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg
	Tannberg Rahvusarhiivi Noora maja fuajees. Lauri Kulpsoo foto 2017. aastast
Sündinud	22. september 1961 (63-aastane); Rakvere
Alma mater	Tartu Ülikool (PhD)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	Eesti NSV poliitiline ajalugu, lähiajalugu, Venemaa ajalugu 19.-20. sajandil, Baltikumi sõjaajalugu 1710-1940.
Töökohad	Tartu Ülikool (alates 1990); Rahvusarhiiv (1999–2011); Eesti Ajalooarhiiv (1995–1999)
Doktoritöö	"Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)" (1996)
Doktoritöö juhendaja	Helmut Piirimäe
Tuntumad õpilased	Loend Feliks Gornischeff, Olev Liivik, Ivo Juurvee, Meelis Saueauk, Meelis Maripuu, Tiiu Kreegipuu, Mati Kröönström, Sirje Tamul, Kaarel Piirimäe, Aivar Niglas, Ardi Siilaberg, Eve Kubi, Hiljar Tammela, Olavi Punga, Johannes Vedru, Triin Tark, Mihkel Truman, Jens Raevald, Elmar Gams, Agur Benno, Lauri Kann, Egle Jaomaa

Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012). ^[1]

Elukäik

1981. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli, lõpetades selle 1986. aastal. 1996. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonna juures doktoritööd "Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)", mida juhendas Helmut Piirimäe.^[2]

Aastatel 1986−1994 oli Puka Keskkooli ajalooõpetaja, 1990−2000 Tartu ülikooli õpetaja ja lektor, 1995−1997 Eesti Ajalooarhiivi osakonnajuhataja, 1997−1999 samas asedirektor. Aastatel 1999−2011 oli Rahvusarhiivis riigiarhivaari nõunik, 2000–2013 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent. Alates 2012 on ta Rahvusarhiivi teadusdirektor, alates 2013 Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi professor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2012. aastal ajaloo alal, kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Teadustöö

Uurimistöö põhisuunad on Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV poliitiline ja lähiajalugu. Uurib ka Venemaa Keisririigi ajalugu, Baltikumi sõjaajalugu. Avaldanud mitmeid monograafiaid, on õpikute kaasautor.

Ta oli aastatel 1998–2020 Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu liige ning vahemikus 1999–2013 Rahvusarhiivi teadusnõukogu esimees. Samuti kuulub ta 1998. aastast ajalookultuuri ajakirja Tuna toimetuskolleegiumisse ja S-Keskuse juhatusse ning on alates 1998. aastast ka peatoimetajaks sariväljaandele "Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost". 1999. aastal liitus ta Eesti Akadeemilise Ajalooseltsiga ja on alates 2000. aastast Õpetatud Eesti Seltsi juhatuse liige. Tannberg kuulub ka 2009. aastast Eesti Arhivaaride Ühingusse, 2011. aastast Eesti Sõjaajaloo Aastaraamatu toimetuskolleegiumisse, 2013. aastast Eesti Rahva Muuseumi nõukotta ning Eesti Ajaloomuuseumi teadusnõukotta. Aastatel 2010–2014 oli ta kaitseministri nõukoja liige. 2017. aastast kuulub ta Eesti Mälu Instituudi nõukogusse, 2020. aastast Eesti Meremuuseumi teadusnõukogusse ning Acta Historica Tallinnensia toimetuskolleegiumisse.^[2]

Raamatud

Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni; kaasautorid Mati Laur ja Helmut Piirimäe; peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2003 ISBN 9985-77-062-5 (köites)
Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni; kaasautor ja tegevtoimetaja koos Ago Pajuriga, peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2005 ISBN 9985771427 (köites)
Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856). Tartu, 1996 ISBN 9985-858-03-4
Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. Tartu, 2020 ISBN 9789949968718 . Kirjutanud raamatusse artikleid.^[3]
Eesti sõjaajalugu : valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani. Tartu, 2021 ISBN 9789949035762
Eesti mees vene kroonus : uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõjaajaloost impeeriumi perioodil 1721-1917. Tartu, 2023 ISBN 9789985774311
Ajalugu ei ole kunagi liiga palju. Tartu : Ilmamaa, 2024 ISBN 9789985778050

Tunnustus

1997 parima eestikeelse ajalooraamatu auhind^[2]
1998 Fr. Puksoo preemia^[2]
1998 Tartu Raepreemia^[2]
2006 parima eestikeelse ajalooraamatu auhind^[2]
2010 Valgetähe V klassi teenetemärk^[4]
2011 Tartu Ülikooli aumärk^[5]
2015 Riigi teaduspreemia^[2]
2015 Hendrik Sepa nimeline preemia Eesit sõjaajaloo alase publikatsiooni eest 2014. aastal^[2]
2016 Eesti Vabariigi teaduspreemia^[6]
2021 Tartu Ülikooli medal^[7]

Viited

↑ http://uudised.err.ee/index.php?06267533
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 "CV: Tõnu-Andrus Tannberg". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 6. juuni 2023.
↑ Linda Pärn (12. juuni 2020). "Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis". Elu24. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020.
↑ "ORDENID: Kes saavad tänavu teenetemärgid?". Delfi. 3. veebruar 2010. Vaadatud 6. juuni 2023.
↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
↑ "Professor Tõnu Tannberg pälvis riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste alal". Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. 14. veebruar 2016. Vaadatud 6. juuni 2023.
↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

Välislingid

Tõnu-Andrus Tannberg Eesti Teadusinfosüsteemis
Tõnu-Andrus Tannberg Eesti TA kodulehel
Elulugu Tartu Ülikooli veebis

[1] ttp://uudised.err.ee/index.php?06267533

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 "CV: Tõnu-Andrus Tannberg". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 6. juuni 2023.

[3] Linda Pärn (12. juuni 2020). "Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis". Elu24. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020.

[4] "ORDENID: Kes saavad tänavu teenetemärgid?". Delfi. 3. veebruar 2010. Vaadatud 6. juuni 2023.

[5] "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.

[6] "Professor Tõnu Tannberg pälvis riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste alal". Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. 14. veebruar 2016. Vaadatud 6. juuni 2023.

[7] "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

[1]