Tônlé Sab

See artikkel räägib järvest; jõe kohta vaata artiklit Tônlé Sabi jõgi

Tônlé Sab ehk Tonle Sap on järv Kambodžas.

Tônlé Sab on Kagu-Aasia suurim looduslik järv ja üks maailma tähtsamaid siseveekogusid kalanduse seisukohalt.

Üldisemas mõttes ei ole Tônlé Sab lihtsalt järv, vaid keeruline süsteem kesksest järvest, seda toitvatest jõgest, luhtadest ja üleujutatavatest metsadest. Järve pindala muutub aasta lõikes - kuival aastaajal on see 2600 km², vihmaperioodil aga kuni 13 000 km².

Tônlé Sabi lähedal asus khmeeri impeeriumi pealinn Angkor, mille jaoks vajalik toit tuli suuresti järvelt ja selle ümbruse luhtadelt.

Tônlé Sab kui veereservuaar reguleerib piirkonna suurima jõe Mekongi veerežiimi ja üleujutusi.

Mussoonvihmade tõttu suureneb Mekongi jõe vooluhulk Phnom Penhi kohal 40 000 kuupmeetrini sekundis. See põhjustab seitse kuud kestva üleujutuse. Mekongi jõe veetaseme tõustes hakkab aga Tônlé Sabi järve Mekongiga ühendav 120 km pikkune Tônlé Sabi jõgi tagurpidi voolama. Jõgi, mis muidu järvest vett välja viib, tõstab tagurpidi voolates järve pindala neli kuni viis korda. Veetaseme erinevus madal- ja kõrgvee vahel on umbes 10 meetrit.

Pärast mussoonvihmade lõppemist taastub Tônlé Sabi jõe voolusuund.

Selline järve hooajaline veetaseme muutumine mõjutab kogu Mekongi jõe deltat, kus kuival aastaajal (kui Tônlé Sab toidab Mekongi alamjooksu) väheneb soolase vee sissetung Mekongi jõe deltasse.

Järvel on püsiv asustus, kus elatakse ujuvates majades ja külades. Ujuvkülade elanike koguarvu hinnatakse 100 000 .. 200 000 inimese vahele. Enamik neist on vietnamlased, kuid on ka khmeeri külasid. Põhiline sissetulekuallikas on kalapüük. Külad moodustavad iseseisva majandus-süsteemi, kus on elatud põlvkondade kaupa ja mille elanike eluviis on täiesti kohandunud eluks järvel. Ujuvates rajatistes või platvormidel on koolid, templid, töökojad, kõrtsid, köögivilja-aiad, loomalaudad jne. Kogu majade- ja külade vaheline liiklus käib veeteed pidi, kas sõude- või mootorpaatidega.

• Tônlé Sabi jõgi
• Mekongi jõgi