Suur-punasuru

Suur-punasuru
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Liblikalised Lepidoptera;
Sugukond	Surulased Sphingidae;
Alamsugukond	Macroglossinae;
Perekond	Punasuru Deilephila;
Liik	Suur-punasuru;
Binaarne nimetus
	Deilephila elpenor; (Linné, 1758)

Suur-punasuru (Deilephila elpenor) on liblikas surulaste sugukondast.

Suur-punasuru lähim sugulane on väike-punasuru, mis on pisut väiksem ja mitte nii värvikirev.

Minevikus eristati suur-punasuru nelja alamliiki: D. elpenor elpenor, D. elpenor lewisii, D. elpenor szechuana ja D. elpenor macromera. Tänapäeval peetakse neist kolme esimest sünonüümideks ja üldiselt nimetatakse seda alamliiki D. elpenor elpenor. Viimast alamliiki peetakse siiski eksisteerivaks. See elab Lõuna-Hiinas, Põhja-Indias, Bhutanis ja Birmas.

Põhja suunas elab liik kuni Ouluni.

Välimus

Suur-punasuru valmiku eestiivad on oliivrohelised ja roosade kirjadega. Tagatiivad on tumeroosad, musta taganurgaga. Tiibade siruulatus on 50–70 mm. Valmik on väga ilusalt värvunud ning kui ta liigub, siis näib ta roheliselt ja punaselt helkivat.

♂
♂ △
♀
♀ △

Valmikuid söövad mõned nahkhiireliigid.

Röövik on varases elustaadiumis roheline, täiskasvanuna enamasti pruun ja 75 mm pikk. Tagakehal on röövikul sarvjas väljakasv. Eesosas on londilaadne kärsak.

Häirimise korral tõmbab röövik kärsaku oma esimese kehasegmendi sisse, mis suureneb, tuues esile kehalülidel asuvad silmalaigud. Niimoodi meenutab röövik oma suure pea ja 4 suure silmlaiguga madu. Muidu jahivad röövikuid linnud, kuid rööviku selline maotaoline asend kohutab nad ära (vähemalt mõnikord). Ei ole teada, kas linnud peavad röövikut päriselt maoks või pelutab neid tuttava saagi üldine muutumine ebahariliku ja ereda mustriga kehaks.

Eluviis

Suur-punasurusid võib kohata hämaruses sireli, kuslapuu, tõrvalille ja petuunia õitel. Niisuguseid taimi kasvatatakse sageli aedades, nii et suur-punasuru võib kohata isegi linnades.

Röövik toitub peamiselt põdrakanepil, madaratel, soovõhal ja fuksial.

Välislingid

Suur-punasuru andmebaasis eElurikkus