Simona Škrabec

Simona Škrabec (sündinud 15. septembril 1968 Ljubljanas) on sloveeni kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija.

Škrabec sündis Ljubljanas Sloveenias serblasest isa ja sloveenist ema peres. Lapsepõlve veetis ta väikeses Ribnica linnas.

Ta lõpetas Ljubljana Ülikooli saksa filoloogia ja võrdleva kirjandusteaduse alal. Alates 1992. aastast elab ja töötab ta Barcelonas. 2002. aastal kaitses ta Barcelona Autonoomse Ülikooli juures doktorikraadi katalaanikeelse väitekirjaga Kesk-Euroopa identiteedist ja kirjandusest.

Škrabec on tõlkinud mitme sloveeni ja serbia autori tekste katalaani ja hispaania keelde (nt Boris Pahor, Drago Jančar, Aleš Debeljak, Danilo Kiš). Samuti on ta tõlkinud katalaani autoreid sloveeni keelde (nt Pere Calders, Jesús Moncada, Josep Vicenç Foix, Lluís Maria Todó, Jaume Cabré).

Ta on kirjutanud kirjanduskriitikat nii katalaani, hispaania kui ka sloveenia kirjanduse kohta. Škrabeci esseeraamat "L'estrip de la solitud" ("Üksildane tõug", 2002) võitis Josep Carner' auhinna kirjandusteooria alal.

Eesti keeles on ilmunud tema esseeraamatu "L'atzar de la lluita. El concepte d'Europa Central al segle XX" (2005) autori poolt lühendatud ja kohandatud teksti tõlge ("Võitlustuhin. Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil", katalaani keelest tõlkinud Maria Kall, sari "Kaasaegne mõte", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009).

• Simona Škrabec CCCB (Centre de Cultura Contemporània de Barcelona) saidil
• "Geografia imaginària: identitat i literatura a Centreeuropa" (Simona Škrabeci doktoritöö, katalaani keeles)